Leidis oma surmamiskäsu, võltsis selle ja saatis enese asemel surma oma reeturlikud ülikoolikaaslased. Ka see kuidas ta teadlikult põdurat teeskles, et oma onule vingerpussi mängida ja madalat profiili hoida. Tema elu oli palju teguderohkem kui Fausti oma, kuid Hamleti elu viimased paar kuud olid väga traagilised. Kättemaksuhimu mürgitas ta hinge. Ta elu eesmärgiks sai oma isa surma eest kätte maksmine oma onule. Traagiliselt saavad surma kõik nimitegelased: Laertes, Hamlet, tema ema Gertrud, Claudius. Varasemalt olid ka hukkunud vana Hamlet, Polonius ja ka tolle tütar Ophelia. Hamlet oli oma eluteel üsnagi üksik, sest tal ei olnud kedagi nimetada oma sõbraks. Oli küll üks mõttekaaslane, kuid ka teda ei saanud Hamlet täielikult usaldada. Hamlet sattus ootamatult keerukatesse sündmustesse, mis ta veendumused proovile panevad ja lõpuks ka hauda saadavad. Hamlet ei suutnud alluda ühiskonnakorrale ja kõigele käega lüüa
Lisaks on armastus üheks väärtuseks, mille nimel ollakse nõus surema. Saksa filosoof Erich Fromm jaotab armastuse viieks alaliigiks: venna- ja emaarmastus, erootiline armastus, enesearmastus ja armastus Jumala vastu. Arvan, et iga eelnimetatud tüübi puhul võib ette tulla inimelu ohverdamist. Näiteks on kindlasti pea iga ema nõus kaitsma oma last ka siis, kui see nõuab tema enda surma. Ei saa ka unustada klassikalist armastuslugu „Romeo ja Julia“, kus noorukesed nimitegelased teineteiseta elada ei suuda ning mõlemad õnnetu juhuse järel endalt elu võtavad. Seega võivad imelise kiindumustundega kaasneda hoopiski jubedad tagajärjed. Kuid nagu me kõik teame on võimatu üheaegselt armastada ja olla kaine mõistusega. Tänapäeva ühiskonnas on laialdaselt levinud hinnatud väärtusena ka rikkus. On levinud arusaam, et raha tagab inimesele kõige vajaliku ning elus hakkama saamiseks on tingimata vaja suuri panganumbreid
Näiteks juhtub nii iiri kirjaniku Oscar Wilde'i teose ,,Dorian Gray portree" nimitegelasega, kellele tema liigne enesearmastus ning epikuurlik eluvaade saatuslikuks osutub. Veel on vene kirjaniku Bulgakovi teoses ,,Meister ja Margarita" peategelased nõus ohverdama maise elu ning minema põrgusse, et olla igavesti kahekesi koos. Lisaks ei saa ka unustada klassikalist armastuslugu inglise näitekirjaniku Shakespeare'i tragöödias ,,Romeo ja Julia", kus noorukesed nimitegelased teineteiseta elada ei suuda ning mõlemad õnnetu juhuse järel endalt elu võtavad. Seega võivad imelise kiindumustundega kaasneda hoopiski jubedad tagajärjed. Ent nagu on öelnud inglise filosoof Bacon: ,,Võimatu on üheaegselt armastada ja olla kaine mõistusega." Tänapäeva ühiskonnas on laialdaselt levinud hinnatud väärtusena ka rikkus. On levinud arusaam, et raha tagab inimesele kõige vajaliku ning elus hakkama saamiseks on tingimata vaja suuri panganumbreid
tõlgitud väga palju. Tuglase poeetilise realismi periood algas romaaniga "Väike Illimar" (1937) ja jätkus Teise maailmasõja ajal lüürilise lühiproosa kogus "Unelmate maa", romaanikatkendis "Käsu Hansu noorus", novellis "Viimne tervitus", novelletis "Keiserlik kokk" jt. Kirjaniku ainukesed romaanid "Felix Ormusson" ja "Väike Illimar" on loodud niisiis paarikümneaastase ajavahega ja teine teisel meetodil. Mis neid ühendab, on autorilähedane kangelane. Nimitegelased peegeldavad kaht järku autori enese isikuloos, mõistagi üldinimlikult tähendusrikkaid järke. Illimar avastab maailma n-ö puhta lehena, lapsesilmadega. Selle protsessi vahendamiseks on omal kohal naivistlik kujutusviis. Felix Ormusson jõuab läbi halenaljaka sündmustejada tõdemuseni, et tema maailmapilt ei vasta päriselt tegelikkusele. Tuglas on kirjutanud tuhandeid lehekülgi kriitikat. esseistikat, kirjandus-ja
loominguliseks pöördepunktiks ning kinnistas edaspidiseks põhiteemaks inimese iseendaks saamise ,,Siddahtra"- samale teemale pühendatud jutustus, milles Hesse on tagasi pöördunud juba lapsepõlvest tuttava Hiina ja India filosoofia juurde. ,,Stepihunt"- eneseleidmise lugu, mis tänu uudsele vormile viib Hesse nime modernistlike maailmakirjanike hulka. ,,Narziss ja Goldmund"- keskaega kantud jutustus, mille nimitegelased otsivad samuti oma teed, sõnu ja abstraktsioone nautiv intellekutaal Narziss leiab selle vaimu, ekstravertne kunstnikunatuur Goldmund elu teenimises ning mõlemad on võrdselt õigel tee. Jutustus ,,Hommikumaaränd" ja romaan ,,Klaaspärlimäng" kuuluvad kokku, jutustades inimvaimu ajatusest, omakasupüüdmatust vaimsuse teenimisest ja aukartusest elu sees. Peale nimetatud teoste on Hesse kirjutanud veel teisigi jutustusi, muinasjutte, luulet, mälestusi,