triigib). Liitlause- lause, mis vljendab kaht vi enamat tegevust- lauses on kaks vi enam eldist (Vend luuletab, de puurib). Lisand- nimisnaline tiend, mis vljendab lauses phisna mistet teis(t)e sna(de)ga (Kooli majandusjuhataja Malle ostis vrvi). Miste- eseme vi nhtuse oluliste omaduste ja tunnuste kogum. Mrus- lauseliige, mis mrgib tegevusega seotud asjaolusid: kohta, aega, viisi, hulka. Mruseks vib olla kndsna kigis knetes, nimisna ja kaassna hend vi mrsna (Eile kndisin katusel). Nimi- kindlale olendile, isikule, kohale, tootele, asututusele, perioodikavljaandele antud nimi, mis kirjutatakse lbiva suurthega (Artur, Eesti, Miisu, Reks). Otsekne- lause, kus kellegi kne on edasi antud kneleja enda snastuses (Ema tles:" Hakkame teatrisse minema."). Pealkiri- on teosel, dokumendil, sarjal. Kirjutatakse esisuurthega ja jutumrkides ("Kevade"). Pimlause- liitlause, mis koosneb pealausest ja hest vi mitmest sellele
Kirjanduse teemad->ilusad ideed, mis tapavad, LINN, vastand traditsioonilisesle kirjandusele Ideede levitamine->avalikel esinemistel, lendlehtedega Eesmrk->rritada, sokeerida, solvata publikut, luua situatsioon kunsti vastuvtuks, muuta keelt Tekst->katknedlik(fragmentaalne), keeruline, vristust tekitav Keel-uus keel Omadussnad krvale, et nimisnad saaks tagasi tegeliku vrvi Igale nimisnale jrgnegu teine nimisna Kirjavahemrkide asemel matemaatilised ja muusikalised smbolid Tuleb hvitada kirjanduses mina Uus poeetiline keel Pidi vljendama kaasaegset elutunnetust Pidi ulatuma valitseja peats rahva sdamesse Allikateks laste-jatnavakeel Autor/looming autori jaoks polnud ta looming omale eriline, tal oli sellest suht savi efektid erin. riftid mitmevrviline tekst vrvil. Paber vms geom. Kujundid(tekstina) tagajrjed
Esimest filosoofiat on nimetatud ka ontoloogiaks. Sellesse valdkonda võib ehk arvata ka olemise põhiprintsiipide ja olemise viiside ning põhjuste ja substantside uurimise. Ent "Metafüüsikas" on juttu ka muust, sealhulgas Jumalast, kes jääb loodusest väljapoole. Sõna "metafüüsika" ongi hakatud tõlgendama ka kui looduse suhtes teispoolse uurimist. Aristotelese petus kategooriatest. Maailmas olevat 10 philist kategooriat (tähtsuse langemise järjekorras): a)substans (nimisna) b)kvantiteet (asjade ulatuvus, kuju, maht) c)kvaliteet (asjade sisu-om.s) d)relatsioon (vrdlus, küsimus missugune?) d)asukoht (kohamäärus) e)aeg (küsimus millal?) f)tegevus (tegusna) g)tehtavus (mida antud asjaga tehakse) h)asend (küsimus kuidas?) i)omamine (millega on isik vi ese varustatud) 4 esimest kasutatakse igapäevaelus, ülejäänud on filosoofiateaduse jaoks. Sama teises vormis: Aristotelese kategooriad
annaabi.ee 
