on tarbimispiirkonnas elektrienergia jaotamine ning edastamine tarbijaile. Mõnedes maades eristatakse veel nn ülekandejaotusvõrke /subtransmission systems/ (tavaliselt U N =35...110 kV). Nimipinge alusel liigitatakse võrke madal-, kesk-, kõrge- ja ülikõrge- pingevõrkudeks /low, medium, high, extra high voltage/. Eestis on jaotusvõrgu pingeteks 35, 20, 15, 10, 6 kV (keskpinged) ja 220/380 ning 220 V (madalpinged) . Üheks võrguettevõtete ees seisvaks ülesandeks on nimipingete arvu vähendamine. Jaotusvõrke liigitatakse ka tarbijate iseloomu järgi tööstus-, linna- ja maavõrkudeks /industrial, urban, rural networks/. Elektrivõrkude põhiobjektideks on elektriliinid (õhu- ja kaabelliinid) ning alajaamad. 1.3 Elektrivõrkude planeerimise ja projekteerimise etapid Üldiselt jaguneb elektrivõrkude arengu planeerimine ja projekteerimine kolmeks etapiks: Elektrivõrgu arengu planeerimine (perspektiivplaneerimine) –
Sõltuvus I m f (U m ) võtta üles ca 6...8 punktis. Tingimata aga pingetel Ur (rakendumine), Ue (ennistumine) ja Ut (tööolukord). Joonestada sõltuvuse graafik ja teha vastavad järeldused. Vahelduvvoolureleedel on vool vahetult enne rakendumist suurem kui mähise nimivool, seetõttu ei tohi releed kaua hoida selles olukorras. Relee võib termilise ja mehaanilise ülekoormuse tõttu rikneda. Relee mähise nimipinge määramisel (kui see ei ole antud) lähtuda nimipingete reast: alalispingel 6, 12, 24, 36, 48, 110, 220, 440 V, vahelduvpingel 6, 12, 24, 36, 48, 127, 230, 400 V. Mähise nimipingeks valida esitatud reast lähim. Voltmeetri ühendamisel vahetult relee mähisele on vaja mähist läbiva voolu määramisel arvestada voltmeetri vooluga. Seega relee mähise vool U Im I , Rv
kU = , (1.9) U 2n 10 kus U1n on pingetrafo nimiprimaarpinge V; U2n – pingetrafo nimisekundaarpinge V (tavaliselt 100 V). Pingetrafoga lülitamiseks ettenähtud voltmeetri skaala on gradueeritud vastava standardse pinge mõõtepiirkonna järgi ning skaalale on märgitud vajaliku pingetrafo nimipingete suhe (näit. 6000/100). Võimsuse mõõtmine Vahelduvvoolu aktiivvõimsust ja alalisvoolu võimsust mõõdetakse elektro-ja ferro– dünaamilise vattmeetriga. Alalisvoolu võimsuse võib arvutada vattides (W) valemiga: P = UI , (1.10) kus U on pinge tarbija klemmidel V; I – voolutugevus tarbijas A. Vahelduvvoolu aktiivvõimsus vattides (W) oleneb ka võimsustegurist
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Triin Pille DIELEKTRIKUD JA NENDE KASUTAMINE REFERAAT Õppeaines: ELEKTRIMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm KTI 11/21 Juhendaja: Uuno Muiste Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus Elektriseadmete ühikvõimsuse ja nimipingete pidev kasv energeetikas, seadmete mõõtmete ja massi vähendamine sides ja infotehnoloogias, töötamine raskendatud tingimustes (erinevad temperatuurid,kiirgused jms) esitavad järjest rangemaid nõudmisi elektrimaterjalidele ja nõuavad uute materjalide väljatöötamist ning evitamist. Oluline on ka majanduslik külg, materjali valik, mis võimaldaks antud tehnilistele tingimustele vastava kõige optimaalsema lahenduse.
Keevisliide ja selle iseloomustus. Hamba murdumine põhjustab otsekohe masina avarii ja on seega kõige ohtlikum vigastus. Kasutatakse enamasti väikese üldise koormusvahetuste arvu puhul. Seetõttu arvutatakse need Murre võib tekkida hetkelisest ülekoormusest või olla väsimuslik. liited põhiliselt nimipingete järgi, pingete kontsentratsiooni arvestamata. Hammaste tööpindade murenemine on tüüpiline vigastumine kinniste hästimääritud hammasülekannete korral. Ta väljendub rõugearme meenutavate väikeste aukude tekkes Keevisliited (skeemid).
mõõtepiirkondade ümberlüliti. Kui eeltakisti on voltmeetrist eraldi, tuleb ta ühendada voltmeetriga jadamisi. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine pingetrafo abil. Pingetrafo - vahelduvvooluahelais voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks kasutatav mõõtetransformaator. Vahelduvpinge mõõtmisel pingetrafo ja voltmeetriga tuleb voltmeetri näit korrutada trafo ülekandeteguriga, mis võrdub primaar- ja sekundaarmähiste nimipingete suhtega. Pinge mõõtmisel ühendatakse primaarmähis paralleelselt ahela selle osaga, mille klemmidevahelist pinget on vaja mõõta. Sekundaarmähis ühendatakse voltmeetriga. 13. Võimsuse mõõtmine. Kui vahelduvvooluahel ei sisalda kondensaatoreid või mähistega voolutarbijaid, näiteks elektrimootoreid, saab alalis- ja vahelduvvoolu võimsust mõõta ka amper- ja voltmeetriga. Amper- ja
- Ava tolerantsväli 48. Neetliide ja selle iseloomustus. Neetliide töötab lõikele, pindsurvele ja painele. Ühelõikelise needi puhul on ühele needile lubatud koormus F=πd2/4[τ]. [τ]-tinglik lubatud lõikepinge. Neetide vajalik arv z=4F/ πd2[τ] 49. Keevisliide ja selle iseloomustus. Kasutatakse enamasti väikese üldise koormusvahetuste arvu puhul. Seetõttu arvutatakse need liited põhiliselt nimipingete järgi, pingete kontsentratsiooni arvestamata. ___50. Keevisliited (skeemid). 1) Normaalne nurkõmblus Täisnurk; 0,7k k 2) Kumer nurkõmblus 3) Nõgus nurkõmblus 4) Parendatud nurkõmblus 51. Keevisliide nurkõmbluse tugevusarvutus. Otsmise nurkõmbluse (joon. 232a lk. 277) koormamisel paindemomendiga M
Trafol on vähemalt 2 mähist, mis asetsevad ühisel teraassüdamikul. Mähist, mis on ühendatud energiaallikaga, nimetatakse primaarmähiseks primaarpingega U1. Teist mähist, mis annab energiat tarbijale, nimetatakse sekundaarmähiseks sekundaarpingega U2. Kui U1 > U2, siis on trafo pinget madaldav, kui 4 vastupidi, siis on trafo pinget kõrgendav. Mähiseid kasutatakse nende nimipingete järgi: suurema nimipingega mähist nimetatakse ülempingemähiseks, mis on kõrgema pinge jaoks ning väiksema nimipingega mähist nimetatakse alampingemähiseks, mis on väiksema pinge jaoks. 40. Millised on elektrimootori eelised ja puudused võrreldes teiste jõuallikatega? Elektrimootorite eelised: mootorite kasu ja võimsustegur on sõltuvuses mootori tööpingest ja võimsusest. Kiiremad mootorid omavad suuremat kasu- ja võimsustegurit kui madalama
Elektrimaterjalideks nimetame materjale, mil- neutraalseteks ja polaarseteks. Neutraalsed dielekt- lede eriomadused avalduvad elektri- ja magnet- rikud koosnevad aatomitest ja molekulidest, mille väljas. positiivse ja negatiivse laengu keskmed ühtivad Elektriseadmete ühikvõimsuse ja nimipingete (näit. vesinik, inertgaasid, polüeteen). Polaarsed pidev kasv energeetikas, seadmete mõõtmete ja dielektrikud koosnevad molekulidest, mille positiivse massi vähenemine sides ja infotehnoloogias, tööta- ja negatiivse laengu keskmed ei ühti (näit. polü- mine raskendatud tingimustes (väga kõrge või väga
annaabi.ee 
