Poiss oli 160 cm pikk. Pikkust peetakse suhteliselt üllatavaks ning selle põhjal oletatakse, et Homo erectused võisid olla tänapäevaste inimestega sama pikad. Homo erectus oli esimene hominiid, kes levis laialt, luid on leitud mitmelt poolt 19 Aafrikast, aga ka Euroopast ja Aasiast. Homo erectus kasutas erinevamaid ning peenemalt töödeldud tööriistu kui H. habilis. Acheuli ajastu (u 1,2 milj 500 000 või 300 000 a tagasi). Kultuuri nimiasula on Prantsusmaal Somme jõe ääres. Acheuli ajastu või Acheuli kultuur on üks kahest varapaleoliitilisest kultuurist. Peamiseks tööriistaks olid pihukirved. Võrreldes varem kasutatud eoliite e süsteemitult töödeldud looduslikke kilde, oli pihukirves suur samm edasi. Pihukirved olid 1012 cm pikad, tulekivist esemed. Kivi üks ots jäeti ümmarguseks, teine teritati kildude äralöömise teel. Aja jooksul töötlus paranes: kirves
Asulakohtadeks ja laagripaikadeks olid Azil kultuuris endiselt koopad, hiljem said peamisteks laagripaigad liivikutel ja kõrgematel metsamaastikel. Põhiline oli veekogu olemasolu kusagil läheduses, mis pakkus mitmesuguseid küttimis- ja kalapüügivõimalusi. Skandinaavia mesoliitikumis on tuntuim Maglemose kultuur (80005700 eKr). Elati metsade keskel järvede kallastel. Nimiasula Taanis. Inimesed elasid siin omaaegsel Maglemose järvel, mis kuivas ning muutus turbarabaks. Arvatakse, et vaiehitusi tollal veel ei tuntud ning elati mingisugustel parvelaadsetel alustel, kuhu rajati elamud. Tänu headele tingimustele, on siin säilinud arvukalt orgaanilisest materjalist esemeid. Maglemose kultuuri asulad paiknevadki jõgede-järvede kallastel. Tööriistadest kasutati mitmesuguseid mikroliite, aga ka makroliite kivikirveid.
annaabi.ee 
