ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viidata algallikale või autorile. Autor annab teise autori töös esitatud seisukohti ja tema teksti teatavaid osi edasi vabas vormis, oma sõnadega. Mõnikord võib refereering tugineda ka mitme autori eri töödele. Sel juhul tuleb neile kõigile ka viidata. On vajalik, et refereeringuid täiendaks ka uurimuse autori oma seisukoht refereeritavas küsimuses. Kirjalikes töödes on lubatud kasutada ainult nimeviidet. Nimeviite kasutamisel esitatakse viide ümarsulgudes ja viites tuuakse ära autor, materjali ilmumisaeg, raamatu puhul viidatavate lehekülgede numbrid. Viites esitatakse autori perekonnanimi kas koos eesnimega või ilma eesnimetäheta. Eesnimetäht või eesnimi on vajalik siis, kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele (näiteks Reiljan, J. ja Reiljan, E.). Konkreetne viidatav lehekülg (leheküljed) allikast esitatakse pärast aastaarvu kooloni järel. Kui refereering koosneb ühest
11.2011 Viitamine · Kõik teiste autorite seisukohad ja andmed tuleb töös esitada täpse viitega. · Põhimõtteliselt ei vaja viitamist üldtuntud seisukohtade ja põhitõdede esitamine. · Kõik töö sisulises osas kasutatud teiste autorite originaalsed seisukohad, probleemipüstitused, tsitaadid, arvandmed, skeemid jm ning andmebaasidest ja mujalt saadud andmed peavad olema viidatud. · Kasutatakse nn nimeviidet, mitte numbrilist viitamist ega joonealust viitamist. · Viitamise täpsemad juhised on toodud metoodilise juhendi (vt slaid 3) alaosas 4.4.6. 12 28.11.2011 Kvalitatiivse lähenemise kesksed
annaabi.ee 
