osa. Aastast 2000 teevad kõik Balkani riigid koostööd EL-i ja USA-ga. Kreeka ja Makedoonia vastuolu Jugoslaavia lagunemisega kerkis uus probleem. Kuigi 1991 kuulutas Jugoslaavia osana suveräänsuse välja Makedoonia vabariik, siis Kreeka ei ole nõus laskma neil võtta rahvusvaheliseks nimeks Makedoonia kuna Kreekale kuulub suur piirkond, mille nimi on ka Makedoonia. Hetkel käivad nime üle läbirääkimised ÜRO-s. 2008 pani Kreeka veto peale Makedoonia NATO-ga ühinemisele just kestva nimevaidluse pärast. Tänapäev Kreeka on olnud Euroopa Liidu liige juba aastast 1981, Sloveenia ja Küprus aastast 2004. Bulgaaria ja Rumeenia ühinesid 2007. Horvaatia, Türgi ja Makedoonia on vastu võetud kui kandidaatriigid. 2009 aastast on NATO liikmed Albaania, Bulgaaria, Horvaatia, Rumeenia ja Sloveenia. Kõik teised riigid on avaldanud soovi ühineda Euroopa Liiduga lähitulevikus.
majandusvaldkonnas tehtud edusammude ning mitmesuguste oluliste prokuratuuriseaduste vastuvõtmise eest. Parlamendiliikmed avaldavad kahetsust, et endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik allkirjastas kahepoolse puutumatusleppe Ameerika Ühendriikidega, mis jätab selle riigi kodanikud erandkorras välja Haagi rahvusvahelise kriminaalkohtu jurisdiktsioonist, mis ,,on vastuolus ELi standardite ja poliitikaga". Seoses riigi jätkuva probleemiga kahepoolse nimevaidluse osas Kreekaga tervitatakse raportis suurenenud kahepoolset koostööd ning inimestevahelisi suhteid endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Kreeka vahel. Raportis märgitakse rahuloluga, et piirkonnas on peetud kahepoolseid läbirääkimisi ÜRO ja erisaadiku Matthew Nimitzi juhtimisel, et leida mõlemale poolele vastuvõetav lahendus riigi nimest tulenevatele erimeelsustele. Euroopa Parlament kutsub mõlemaid pooli kasutama
annaabi.ee 
