1. Nimeteooria. Nime mõiste, definitsioon ja tunnused. Nimi keeleteaduses ja loogikas. Nimed, numbrid ja terminid. Nimeteooria sai alguse Vana-Kreekast (2500a tagasi), kus üritati leida vastust küsimusele, mis on nimi. Tänaseni ei teata, mis nimi täpselt on. Nimi grammatikateoorias on segane: räägitakse üld- ja pärisnimest ning lisaks veel lihtsalt nimest. Nimi ja pärisnimi on enamasti sünonüümid. Vastuolu: üldnimi pole nimi. Kreeka k on termin onoma, mis tähendab nii nime kui ka sõna. Kreeka k onoma prosegorikon ehk ladina k noomen appelativum on üldnimi. Pärisnimi on
Nimeuurija teeb vahet: kui näeme päritolu, siis on tegu läbipaistva nimega. Rääkides nime tähendusest onomastikas, siis Mustamäe tähendus on Tallinna linnaosa. Etümoloogiline tähendus on see, et tuleb sõnadest ,,Must" ja ,,mägi". Tähenduse aspekt meid igapäevaelus ei häiri. On nimesid, mille tähenduse üle me ei mõtle. Nimi ei tähenda seda, mida ta tähendab. (nt Väike-Pakri on suurem kui Suur-Pakri). Nime tähendus ei sega funktsioneerimist. Nimeteooria. Willy van Langendonck. 2500 aasta jooksul pole aru saadud, mis see nimi tegelikult on. Kripke tuntuks saanud sellega, et esitas uue osutusteooria, selle kohaselt on nimi jäik tähistaja ja kõige aluseks on nimepanek e ristimine. Nimepaneku kinnistajaks on järgnev keelekasutus. Teooria põhimoraal on, et osutus on määratus inimese sotsiaalse vastasmõju poolt. Püütud on nimeteooria teemasid jätkata. R. Coates tegeleb nimeteooriaga, temal on pärisnimelisuse pragmaatiline teooria
annaabi.ee 
