Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"nimeteenuse" - 3 õppematerjali

Arvutivõrgud eksamimaterjalid
46
pdf

Arvutivõrgud eksamimaterjalid

Kui saatja tahab saata paketti väljaspoole oma alamvõrku, siis alguses saab ta ARP’i abil kätte alamvõrgu ruuteri MAC’i ja saadab paketi alamvõrgu ruuterile. Peale seda saab ruuter ARPi abil kätte vastuvõtja MAC’i ning toimetab siis paketi teise võrku, kus on vastuvõtja arvuti.  LIHTSAMALT: Kui A tahab saata andmeid B’le, A teab B IP-aadressi. IP-aadressi saame kätte nimeteenuse käest. Meil on vaja MAC-aadressi. Selleks saadame lokaalsesse võrku (broadcast vorku) et kas keegi teist on B sellise IP-aadressiga. Kui B on selles võrgus olemas ja ta on sisse lülitataud, vastab ta et “Mina olen B ja minu ip-aadressile vastav Mac-aadress on selline” 32. DHCP  DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol) on protokoll, mis võimaldab lasta serveril dünaamiliselt hallata ja automatiseerida unikaalse IP-aadressi

Informaatika → Arvutivõrgud
57 allalaadimist
Arvutivõrkude eksami konspekt
144
docx

Arvutivõrkude eksami konspekt

sõnumi süntaksi (mis väljad sõnumis on), semantika (väljades oleva info tähendus), reeglistik kuidas ja millal rakendused saadavad ja vastavad sõnumitele. Rakenduste arhitektuurid Klient-Server: Server on alati host rollis, püsiva IP aadressiga. Kliendid suhtlevad serveriga, nad võivad olla kuidagi kaudselt omavahel ühendatud ja muutuvate IP aadressidega, aga kaks klienti otse omavahel ei suhtle. On olemas ka nimeteenus - kõigepealt käime läbi nimeteenuse, saame vastava IP aadressi ja siis pääseme serverisse. Iteratiivne server: Üks ühendus korraga (UDP), server istub mingi pordi taga Concurrent server: Rohkem kui üks klient korraga. Pm kui mingi klient võtab serveriga ühendust, siis server teeb iseendast nö koopia ning laseb kliendil sellega suhelda ja kuulab samal ajal edasi, kas keegi teine üritab veel ühendust saada või ei. (TCP). Reinu

Informaatika → Arvutivõrgud
41 allalaadimist
Arvutivõrgud eksami vastused
64
docx

Arvutivõrgud eksami vastused

järgmise paketiga tehakse ehk iga paketiga võetakse ette uus marsruutimise otsus ja siis unustatakse see pakett ära. 1976 ­ Etherneti (kõige tuntum lokaalvõrk) loomine Xerox PARCis 70-ndate lõpp ­ Tekkis ATM, mis oli Ethernetile suureks konkurendiks. Ta oli algselt Ethernetist isegi veidi kiirem. 1979 ­ ARPAnetis jõuti 200 võrgusõlmeni 1982 ­ SMTP ­ e-maili edastusprotokoll 1983 ­ TCP/IP hakkas tekkima; DNS nimeteenuse tekkimine 1985 ­ FTP (failiedastusprotokoll) 1988 ­ Voo kontroll TCP-s, võrk hakkas muutuma ülekoormatuks ja tuli hakata probleemi lahendama 1980-1990 ­ ARPAneti võis avalikult kasutama hakata, 100 000 kasutajat, luuakse võrgud nagu Csnet, BITnet, NSFnet, Minitel 90-ndate algus ­ HTML, HTTP, URL, brauseritest luuakse Mosaic ja Netscape. 90-ndate lõpp ­ P2P, uued ja võimsad rakendused interneti maailmas; mängud; interneti turvalisusele pööratakse

Informaatika → Arvutivõrgud
36 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun