1. Kirjuta jrgmises tekstis esineva tegelase elulookirjeldus. Salomon Vesipruul oli vhemasti niisama maias kuulsuse jrele kui Jaan Tatikas, aga temal oli hoopis teistmoodi tpld. Juba varajases nooruses oli tema selgelt aru saanud, missugune thtsale tegevusele saatus teda oli kutsunud. "Mul on igus Homerost, Shakespearei ja Goethet plata," hdis ta vaimustuses, kui ta kreiskooli lpueksamist lbi oli kukkunud, "aga ma tahan rahul olla, kui mind kskord eesti Schilleriks saab nimetatama." Neist snadest vib iga lugeja, kes midagi lugenud on, ise mrgata, et Salomon Vesipruul tusev tht eesti luuletaevas oli. Kindla nuga oma rahvale jdavat vaimuvara ja esimest suremata nime kinkida, istus ta maha ja tukas sule tindipotti. (E. Bornhhe jrgi) CURRICULUM VITAE
Picasso. Kubistidele oli iseloomulik erineva värvikäsitluse kasutamine (eristatakse näiteks sinist või roosat perioodi Picasso puhul) ning ka inimese anatoomia vägivaldne moonutamie. Põhiliseks väljendusvahendiks olid pinnad, jooned ja heletumedusega modelleeritud mahud (mitte värv nagu foovidel). Hakati valmistama kollaaze (liimitud pildid). Itaalia noori huvitas tulevik ja sooviti luua kunsti, mis katkestaks sidemed minevikuga. Seetõttu tekkis kunstivool, mida hakati nimetatama futurismiks. Neid huvitas see, et milline võiks olla maailm ja kunst tulevikus. Väljendati ajastu dünaamikat ja selle jaoks kasutati võimalikult teravaid värvikombinatsioone. Tihti üritati ka liikumist edasi anda. Viimane otsustav samm, millega loobuti nähtava ümbruse jäljendamisest absoluutselt oli abstraktsionism. Hakati looma teoseid, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbritsevast reaalsusest. Abstraktsionism jagunes kaheks:
Peaministrina teenis Winston Churchill 2 ametiaega, esmalt 1940-1945(ehk siis II MS ajal) ja hiljem 1951- 1955. ,,Mul ei ole pakkuda muud kui verd, vaeva, pisaraid ja higi ." Winston Churchill 13. mai 1940 II MAAILMASÕDA 1.Plaan Barbarossa oli Saksamaa ennetav rünnakuplaan Nõukogude Liidu vastu, et ära hoida Nõukogude Liidu esmarünnak Saksamaa vastu. 22. juunil 1941 tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule. Nõukogude Liidus hakati seda sõda nimetatama suureks isamaasõjaks, vaigistades maha selle rünnaku tegelikud põhjused ja omapoolsed Saksamaa-suunalised ründekavatsused. Plaan Barbarossa pidi olema äkkrünnak, kuid Sõda venis pikemaks ja Saksa armeel ei õnnestunud vallutada ei Moskvat ega ka Leningradi. Sõja murdepunktiks osutus lahing Moskva all, millega Punaarmee sundis sakslased pealinna alt taganema. STALINGRADI LAHING (23. august 1942-2. veebruar 1943) OSAPOOLED Saksamaa Nõukogude Liit
Sellele vaatamata pidid venelased tunnistama Eesti- ja Liivimaa jäämist läänest tulnud võimu alla. Sakslased omalt poolt olid sunnitud leppima sellega, et nende valluse piiriks jäid Narva jõgi ja Pepsi järv. Võitlused hoogustusid taas 1320-ndatel. Linnade arenemine. Mõõgavendade ordu kutsus 1230 aastal Ojamaalt Tallinna 200 saksa kaupmeest. Linnaõigused sai Tallinn 1248. aastal. Suurt linnalist asulat Tartut hakati nimetatama linnana 1262. Pärnu jõe suudme paremale kaldale tekkis Vana-Pärnu linn, vasakule kaldale Uus-Pärnu. Haapsalu. XIII said linnadeks Paide ja Viljandi. XIV kuulutati linnadeks Narva ja Rakvere. Kaitseehitiste rajamine. Kaupmehed ja käsitöölised koondusid turuplatsi ja kiriku ümber, kus nad olid kindlalt kaitstud. XIII kerkis Tallinna ümber paekivist müür. Eesti esimene kivilinnus Otepääö 1224. aastal kastell-linnus.
See oli esimene kord, kus eestlase üle kogu maa kokku tulid 14.Jakob Hurda tegevus. Pärast laulupidu tõusus Rahvusliku liikumise etteotsa Otepää kirikuõetaja Jakob Hurt(1839- 1907). 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste Selts, kuhu koondus eesti taluperemehi ja haritlased. Seltsi ülesandandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine(kooliõpikud). Rahvusliku ärkamisaja üheks ideeks oli asutada eestikeelne kreiskool, mis pidi nimetatama Aleksandrikooliks. . Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas oli samuti Jakob Hurt. 15.Carl Robert Jakobsoni tegevus. Teiseks rahvusliku liikumise tähtsamaks tegelasteks tõusis Carl Robert Jakobson(1841-1882). Peterburis töötas ta koduõpetajana. 1878. aastal hakkas Viljandis ilmuma ajaleht Sakala, mis tõusis kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks. Tema kohati liigne enesekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu mõttekaaslastega
malevkondade päälike otsusel 1.juunist 1934.a alates uus kord, mille järele iga malevlane kohustati aasta jooksul osa võtma vähemalt ühest laagrist, ühest taktikalisest õppusest, karikavõistlusest, paraadist vabariigi aastapäeval, kolmest laskeharjutusest ja kontrollkatsest, igast häirest ja kontrollkogunemisest. Neist üritusist pidi osa võtma vähemalt 90% tegevliikme koosseisust ja juhul, kui seda ei suudetud saavutada, pidi üksus nimetatama alamaastmeliseks"(A.Kivirähk 1937 111-112) Kaitseliidu rahuaegne tegevus jagunes järgmiselt: ·Pealike väljaõpe-Kaitseliit otsustas hakata täiendama nii jao-, eriala- kui ka rühmapealike teadmisi, kuna tehnika oli pidevalt arenemas. Teadmiste parandamiseks korraldati erinevaid kursuseid, kus õpetasid ka Kaitseliidu Peastaabi ohvitserid. Aastatel 1926-1936 korraldati kokku 108 kursust, milles keskmisel osales 28 meest. Kursustel osalenutel ohvitseridel ja
annaabi.ee 
