¤ Maghavat - "võimekus", veedade peajumala Indra üks nimetusi ¤ Maja - janudest solute inimisiksus ¤ Mara - surmajumal India usundites, budismis Buddhha Seadmuse vastane, juhib inimesi hukatusse ¤ Meelemürgid - virgumise takistused ¤ Mõtlus - mõisteliselllll mõtlemisel rajanev budistliku teostuse vorm - kujustamine, keskendumine ¤ Neli õilsat tõde - õpetused kannatusest, kannatuse põhjustajast, kannatuse lakkamisest ning lakkamisele viivast õilsast kaheksaosalisest teest ¤ Nimetamatus - ükski nimetus ei ole täpne, tühjuse mõiste ¤ oo-ütleja - seisuslike vaimulike valued ¤ Pratimoksa - munkade käitumisjuhend ¤ Sindhu - Induse jõgi ja selle alamjooksul asuvad piirkonnad ¤ Tekkimatuuuuu - nirvaana ¤ Vastaskallas, teine kallas - nirvaana ¤ Viis - esimesed viis, mis tuleb läbi lõigata on usk "mina" olemasolusse, kahtlused, kiindumus väärasse, himud ja pahatahtlikus. Järgmised viis, millest tuleb loobuda on
Abjektsioon ehk intsest – roojane mass, mis on seotud naudingu kujutisega, samal ajal on sellel häving, identiteedi hävitus. See kuidas ta vaatleb tsivilisatsiooni toimet on seotud abjektsiooni eemaldamisega – roojasuse eemaldamisega avalikust sfäärist. Dionüüsilise eemaldamine. Kristevale meeldib viidata piiblile. Ta mängib seal kuulsa fraasiga – alguses oli sõna. Uurib mis võis olla enne sõna. Tema jaoks on miski, mis on keele-eelne. Mingisugune nimetamatus, mis eksisteerib inimese elus enne kui ta keelde siseneb. Selle faasi keskseks tunnuseks on sisemaailma ja välismaailma eristamatus. Avatud struktuur mõnule ja valule. Laps keele- eelses faasis, mida tajub. Kui inimene siseneb keelefaasi hakkab see otsustavat rolli mängima, hakkame tegema vahet sise ja välismaailmal. Kirjandusteoreetikuna käsitleb ta poeetilist keelt, millel on võime jõuda keele-eelse faasini. Poeesia on mingil määral võimeline seda kogemust kordama