Kreeklased uskusid et Kreetal valitses kuningas Minos. Kreetalased olid head meresõitjad. Nad vahetasid egiptlaste, foiniiklaste ja babüloonlastega kaupu. Pilt Knossose palee seinalt. Mükeene kultuur. Kreeklased õppisid kreetalastelt niimõndagi ja seega nimetatakse kreeta ja kreeklaste kultuuri Kreeta-Mükeene preioodiks. Hiljem nimetasid kreeklased oma esivanemaid ahhailasteks. Nende losse ümbritsesid kivimüürid. Hilisemad kreeklased nimetaisd neid kükloopilisteks müürideks. Mükeene kindlusesse viis kuulus Lõvivärav. Kindlustes olid ammuste valitsejate hauad. Neis haudades oli kalleid nõusid, ehteid ja relvi. Ka ahhailased tuntsid kirja ja seda suudavad ka tänapäeva teadlased ka lugeda. Ahhailased vallutasid kreeta ja teisedki Egeuse mere saared. Mükeene lõvivärav. Tume ajajärk Aega pärast Mükeene kultuuri hiigelaega nimetatakse tumedaks ajajärguks
komalaadsed. Värviküllane maalipind. Tasapinnaline, perspektiivideta maalipind. Maastikumaal, linnamaastik, vabaõhumaal. Vabaõhumaal on impressionismi tekkimise eelduseks. Seriaalsus - eri ilm, aastaaeg, kell. Motiiv ebaoluline. Monet - vabaõhumaal, seriaalsus. Heinasaod. Vesiroosid. Roueni katedraal. 1874 esimene impressionistide ühisnäitus, kus ta esines oma praeguseks ühe tuntuima tööga ,,Impressioon. tõusev päike". Kriitika, pilked, publiku nördimus esialgu, kriitikud nimetaisd impressionistide teosed etüüdideks ehk lõpetamata töödeks. Kerkis esile uus oluline teema: suurlinn. Pariisi, Londoni, Berliini tänavavaated. Monet huvitus raudteesildadest ning jaamadest ,,Euroopa sild". Pissarro spetsialiseerus ainult Pariisi vaadetele nt ,,Itaallaste bulvar". Manet ühines impressionistidega oma elu lõpul ning see oli impressionistidele suureks toetuseks. Claude Monet maalimas. Auguste Renoir oli esialgu Monet'le konkurent.