4. nimestik oli avaldatutest kõige pikem. Sisaldas ka võõr- ja venekeelseid raamatuid, ajakirjandust, usukirjandust, hariduse, poliitika, filosoofia-alast kirjandust, ajalooõpikuid jm. Need neli nimekirja avaldati Hariduse Rahvakomissariaadi Teatajas ja esialgu nad ei olnud salastatud. Lisaks oli veel keelatud lavateoste nimekiri, milles 111 näidendit ja osaliselt keelatud raamatute nimestik (siin peamiselt kooliõpikud), mida lubatud ajutiselt kasutada. Nimesti nr.5 oli kõige mahukam, see valmis 19. novembril 1940 ja seda trükis ei avaldatud. Sisaldas üle 100 nimetuse lasteraamatuid, venekeelset kirjandust jne. Kokku keelas komsjon 1552 teost, neist 904 eesti, 141 võõrkeelset, 507 venekeelset väljaannet. 20 autorit täiesti keelatud. Kirjandus tuli kõrvaldada raamatukogudest, raamatukauplustest ja antikvariaatidest ning kirjastustest. 1940. aasta lõpul hakkas Eestis kehtima N: Liidu raamatukogundussüsteem. Seltside,
aluskivimi mõjul punase tooniga. Eesti aluskivimi karbonaatkivimite (CaCO3 ja MgCO3) tõttu on karbonaatsel (nõrgalt aluselise reaktsiooniga) lähtekivimil tekkinud ca 75% muldadest. Devoni liivakivid ja savid on enamasti mittekarbonaatsed. Ülemdevoni avamusalal sisaldavad karbonaate. Algeselt mullakaardistamisel agrogeoloogiline printsiip: maakasutus + lõimis (turvas) Mullateaduslikud printsiibid olid veel välja arendamata ja informatsioon oli puudulik (muldade nimesti, nende omadused jms) 1901. a Liivimaa kinnisvara hindamise seaduse alusel toimus maade hindamine. Alusena esitati mitte mulla kaart Agrogeoloogilises jaotuses on oluline mulla füüsikalis-mehaaniline koostis (LÕIMIS) 1. Sorteerimata sete: tahke liustiku sete MOREEN (kivid + liiv + savi) 2. Sorteeritud sete: jämeteraline LIIV, peeneteraline SAVI 3. Orgaaniline sete: TURVAS Eesti muldade ülemise kihi domineerivad lõimised
annaabi.ee 
