et versiooniks on XHTML 1.0 Transitional ehk siis 1999ndast ligi kümnendi püsinud kirjapanekuvorming. Edasi hakkavad HTMLi käsklused. Märkide < ja > vahel olevate sõnadega antakse teada, mis nüüd tulemas on. Esimese elemendi nimeks ongi html, ehk siis lehitsejale teadmiseks, et tulemas htmli dokument. Juuresolev atribuut xmlns (xml namespace) näitab, millise nimeruumiga elemendid seotud on. XHTML 1.0 Transitionali puhul siis järgnev nimi: www.w3.org/1999/xhtml. Näeb välja väga hüperlingi moodi. Aga selline kuju võeti nimeruumide nimetuste puhul ette vaid selleks, et kogemata ei satuks mitmel eri firmal ette samanimelist nimeruumi. Kas vastavale lehele ka selgitav tekst andmete kohta pannakse see on juba vajaduse ja viisakuse küsimus. Veebilehe kood koosneb kahest suhteliselt iseseisvast osast
XHTML 1.0 Transitional ehk siis 1999ndast ligi kümnendi püsinud kirjapanekuvorming. Edasi hakkavad HTMLi käsklused. Märkide < ja > vahel olevate sõnadega antakse teada, mis nüüd tulemas on. Esimese elemendi nimeks ongi html, ehk siis lehitsejale teadmiseks, et tulemas htmli dokument. Juuresolev atribuut xmlns (xml namespace) näitab, millise nimeruumiga elemendid seotud on. XHTML 1.0 Transitionali puhul siis järgnev nimi: http://www.w3.org/1999/xhtml. Näeb välja väga hüperlingi moodi. Aga selline kuju võeti nimeruumide nimetuste puhul ette vaid selleks, et kogemata ei satuks mitmel eri firmal ette samanimelist nimeruumi. Kas vastavale lehele ka selgitav tekst andmete kohta pannakse see on juba vajaduse ja viisakuse küsimus. Veebilehe kood koosneb kahest suhteliselt iseseisvast osast