Kohe pärast Tartu Ülikooli lõpetamist asus Mart Kull tööle sama ülikooli arstiteaduskonnas. Paralleelselt teadustööga jätkas ta praktiseerimist arstina. Aastatel 19922000 oli Mart Kull Tartu Ülikooli kõrvakliiniku juhataja, pärast asutuse nimemuutust aastast 2000 kuni surmani Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku juhataja. Mart Kulli üheks peamiseks uurimisvaldkonnaks oli laserkirurgia. Aastal 1987 omistati talle laserkirurgia kontaktmeetodi väljatöötamise eest autoritunnistus. Samuti juurutas ta esimesena maailmas ultraheli funktsionaalset kõrvakirurgiat ja töötas välja kopsude topeltsagedusega jugaventilatsiooni metoodika. Professor Kulli algatusel avati 2006
Piirkondlikke erinevusi: põhja-eestis rannakülades rootsipärased nimed. Räpinas vanad sugunimed, millest tekkisid uued perekonnanimed. Setumaal ja Ruhnus andi perekonnanimed alles 1920. Keeleline kuju: eestikeelsed 40-50% võõrkeelsed nimed, enamasti saksakeelsed, segakeelsed. Esimesed ettepanekud juba I maailmasõja ajal, 1920 Emakeele Selts: Eestlasele Eesti nimi. 1919 nimeseadus, mis võimaldas nime muuta 1934 uus seadus, mis lihtsustas nimemuutust Poolt- ja vastuargumente: juba rohkem kui 100-aastane traditsioon, muutmine tekitab segadust. Eestlased ei eristu teistest rahvastest, iga iseseisev rahvas kasutab oma nimesid, traditsiooni säilitavad vanadel talunimedel põhinevad perekonnanimed. Suurem osa nimemuutmisi toimus 1934-36: kokku u 75 000 otsust, hõlmas 210 000 isikut. Emakeele selts andis välja soovituslikke nimestikke. Palju liitsõnalisi nimesid, mis olid tüüpilised eestistatud nimedele
annaabi.ee 
