Kõige suurem eksisteeritavatest rahvusvalistest organisatsioonidest on ÜRO, kuhu kulub 193 riiki. Selle organisatsiioni tugevus seisneb sellest, et seal riigid leppivad kokku kuidas nad hakkavad koos tegutsema mingis sfääris. Väga tihti poliitilised otsused, mida teeb organisatsioon, mõjutavad väga tugevasti rahvusvahelist kaubandust. Üheks näideks võib tuua situatsiooni, millal 1990-ndatel aastatel pärast sõda ÜRO töötas välja programmi, mis oli nimemtatud nafta-toit. Programmi idee seisnes sellest, et Iraak võib vahetada enda nafta toidukraamile, ega selles riigis ei olnud oigust iseseisvalt seda müüa. Oli kehtestatud embargo, mis keelas nendele seda teha. Üks pool teenis sellest suurt kasu, teine küll mitte. 6)On olemas ka rahvusvahelised kaubandusorganisatsioonid, sellised nagu OPEC. OPEC’i peamine eesmärk seisneb selles, et koordineerida naftapolitikat ja stabiliseeruda turu. Kokkuvõte
PARLAMENT: Ajapikku kuningas rikkus Magna Charta Liberatumit, kehtestas liialt suuri makse. See põhjustas ülestõusu, milles kuninga väed said lüüa. 1265 kutsuti kokku suurfeodaalide, rüütlite ja linnakodanike ühine nõupidamine- parlament. See nõupidamine muutus hiljem regulaarseks, kusjuures parlament jagunes Edward III valitsusajal kaheks: ülemkojaks (House of Lords) ja alamkojaks (House of Commons). Ülemkoja moodustasid vaimulikud ja suurfeodaalid, kes olid nimemtatud kuninga poolt. Alamkotta saatis iga krahvkond kaks rüütlit ja iga linn kaks kodanikku. Parlamendi nõusolekuta ei tohitnud kuningas makse kehtestada ning aja möödudes hakati seal ka koos kuningaga seadusi vastu võtma. LANCASTERITE VÕIMULETULEK: Aastatel 1154-1399 oli valitsenud Plantagenet dünastia, kelle viimaseks kuningaks oli Richard II. Tema võimuletuleku algul oli täiest hoos 100-aastane sõda Prantsusmaga. Sõda oli kulukas ning vajas palju ressursse, mida
annaabi.ee 
