hulgas leidus mitu nime, mis olid samad sealsete andmetega. Meeste seas oli neid kolm, naiste seas üks. Väga huvitav asjaolu, et Jõgevamaa Gümnaasiumis käivad mitu õpilast, kelle nimi on populaarne olnud üle terve Eesti. Antud uurimistööd saab kasutada järgmistel aastatel võrdlusmaterjalina. Suurem erinevus ilmneks arvatavasti mitmete aastate ja aastakümnete pärast: võrreldes tänaseid levinumaid nimesid aastakümnete pärast populaarsete nimedega, saab tõenäoliselt uurida nimemoe muutumist ja ehk ka kunagiste populaarsete nimede moodi tagasitulekut. Käesolev uurimistöö on heaks materjaliks, et uurida, kas paari- või kolmekümne aasta pärast on täna populaarsed nimed gümnaasiumiõpilaste seas ka maakonnas populaarsed nimed, sest hetkel see nii ei olnud. Praegu saab näha uurimusest, et koolis käivad väga erinevate nimedega õpilased, mis teeb meie kooli eriliseks. Edaspidi saab seda teemat uurida ka vanusest lähtudes, leides nimede
sajandi alguse eesnimesid (Anette; Karl) kui ka laennimesid (Liisa; Siim), ent ülekaalus on siiski uuemad võõrapärased nimed (Annabel; Kevin); eesti eelisnimestikus on üha sagedamini eesnimesid, mis on moes ka teistes Euroopa maades. Osa eestlasi kannab kaksiknimesid (Mari-Liis; Karl Robert). Praegu saab kaksiknime umbes 20% eesti lastest. Niisiis iseloomustab eesti eesnimistut 1) nimede paljusus (iga uus nimemood toob kaasa uusi nimesid, mis hõlpsasti eelmised välja vahetavad); 2) nimemoe kiire vaheldumine; 3) avatus võõrapärasusele (nimesid nii laenatakse kui ka jäljendatakse võõrapärasust omanimedes, nt liidete, võõrtähtede rohkusega); 4) julge nimelooming (tehisnimed 20. sajandi alguses, sarnased protsessid hiljem, 1950.1970. aastatel ning analoogne käitumine ka hiljem). 1999. aastal said eesti lapsed kokku u 3200 erinevat nime. Aastatel 19902000 sündinutel (165 091 last, k.a muud rahvused) on registreeritud 19 158 erinevat nime (sh kaksiknimed).
annaabi.ee 
