Euroopas kujunes keskajal välja 2-osaline nimemall. Nimede areng näitab klassiühiskonna arengut. Islandil pole perekonnanimesid. Nimemall ees+perekonnanimi on Euroopas tavaline. Eestis on tavaline ühe eesnime traditsioon, ent Saksamaal ja Soomes on tüüpiliselt 2 eesnime, Hispaanlastel on eesnimesid kuni 4 (sh vähemalt üks neist kanooniline, millega saab laps sellenimelise pühaku kaitse alla). Kesknime traditsioon kuulub 3-osalise nimemalli juurde, eelkõige ameeriklastel. Kesknimi on initsiaal ja seda sageli ei kirjutata dokumentidesse. Kesknimena kasutatakse kas haruldasemat nime, mis on eesnimede seast valitud julgem nimi (kesknimega katsetatakse, meestele pannakse vähetraditsiooniline nimi; naistele pannakse uhkem eesnimi ja traditsiooniline kesknimi). Kesknimeks võib abielludes panna neiupõlvenime, kui tahab siiski päritolu näidata
nime ees või järel, tekib ka selliseid eesti keele seisukohalt vääri nimekujusid nagu Timmon AS, Tiinakene OÜ, Helimaar OÜ. Äriseadustiku järgi on need seaduslikud. Teise malli järgi moodustatud ärinimede (seletav-kirjeldavate nimetuste) osakaal on suhteliselt väike, ulatudes umbes 10%-ni. Registreeritud firmade hulgas on nii eesti süntaksit järgivaid korrektseid nimetusi Metsaarenduse OÜ, Koolitoitlustuse AS, Teetööde AS kui ka nimemalli vormistusega: OÜ Veetehnika, AS Õppe ja Töölerakenduskeskus, milles õigusvormitähis peaks paiknema kirjeldava nimetuse lõpus, kuna keelelist nime nendes ei leidu. Ka sellised nimetused, mis koosnevad ainult tegevusala nimetusest, ei ole nt Saksamaal ja Soomes üldjuhul lubatavad, sest need pole piisavalt individualiseerivad. Individualiseerida on võimalik nt kohamäärangu abil, seda moodust on kasutatud umbes 7% Eesti ärinimede moodustamisel, nt
annaabi.ee 
