ning liisku heitmise võitja peab kuningaks saama. Varsti peale tehtud seadust jääb Kalev haigeks. Kuigi lepatriinu lendab abikaasale arste otsima, peab vana Kalev surema, sest surma vastu rohtu ei kasva. Linda kasvab mehele sügava haua, peseb tema surnukeha, ehib riidesse ja sängitab ta mullapäise puhkama. Et hauapaik tundmata ei jääks, kannab lesk igalt poolt leiva kokku, tänapäeval kõrge kaljuküngas Tallinna Toompea-mäe nimelisena. Ühel päeval libiseb raske kivipakk juukselingust, väsinuna ei jaksa rasket kivi üles tõsta, istub kivile ja nutab. Tema pisaratest tekib Ülemiste järv. Mõne aja pärast toob ta oma viimase poja raske vaevaga ilmale, kes juba kangust näitab. Tal käib palju kosilasi, keda vastu ei võeta. Viimane kosilane Soome tuuletark läheb ähvardades koju ja tõotab põlgamise eest naisele kätte maksta.
ei ole." (Ravic) Lk 254,,Kolm kuud... kolm aastat... kolm päeva. Mis on aeg? Kõik ja mitte midagi. Kas see, et kastanid nüüd õitsevad ja tookord polnud neil ühtegi lehte küljes; et Saksamaa oli järjekordselt oma lepinguid rikkunud ja terve Tsehhoslovakkia okupeerinud; et emigrant Josef Blumenthal hüsteerilises naeruhoos ennast Genfis Rahvasteliidu palee ees maha laskis; et tema rinna ühes sopis tuikas veel kopsupõletik, mille ta Belfordis Güntheri-nimelisena läbi põdes, ja et ta jälle Pariisis oli, õhtus, mis pehme nagu naiserind kõik see oli peaaegu tavaline. Fataalse rahuga, mis on abituse ainuke relv, tõdes ta seda nagu paljut muudki. Taevas jääb igal pool samaks, ikka samaks, on ühesugune mõrva ja vihkamise ja ohvrite ja armastuse kohal... ja puud õitsevad millestki küsimata igal kevadel uuesti, taas saabub ja kaob ploomisinine videvik ja tal pole pistmist ei passide, ei reetmise, ei troostituse ega lootusega." (Ravic)
Venemaa kuulutas Serbia kaitseks välja üldmobilisatsiooni. Saksamaa käskis Venemaal üldmobilisatsioon lõpetada, muidu ähvardas sõja kuulutamisega. 01.08.1914 - Saksamaa kuulutas Venemaale sõja. 03.08.1914 - Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale, sest viimane ei andnud oma piiriäärseid kindlustusi Saksamaa kätte. 04.08.1914 - Suurbritannia kuulutas sõja Saksamaale, sest Saksamaa rikkuvat Belgia neutraliteeti. 2.5 1914 Saksamaa sõjaplaani tegi kindralstaabi ülem Schlieffen oma nimelisena. Sisult oli see välksõja (Blitzkrieg) plaan. 12 Prantsusmaale tahti kallale tungida neutraalsete Belgia, Luksemburgi ja Hollandi kaudu. Prantsusmaa ootas Saksamaa rünnakut otse Saksa-Prantsuse piirilt - Prantsuse-Preisi sõja kordust kardeti. Alguses pidid sakslased purustama Prantsusmaa ja siis minema Venemaa peale. Inglismaa oli otsutanud sõjategevuses suhteliselt tagasihoidlikuks jääda. Kasutasid kõige rohkem laevastikku.
annaabi.ee 
