üldisest olukorrast (1893 keelati, seejärel lubati, sõjaoludes 1915 uuesti keelati). Kuigi nimede kolmekeelsus üldiselt säilis, hakati ametlikul tasandil üha enam soosima venekeelsed kohanimesid, eriti 1910. aastatest alates. 4.1.2 Kohanimekorraldus Eesti Vabariigis 19181940 Eesti iseseisvumine muutis otsustavalt erikeelsete nimede staatust: ametlike venekeelsete asemele tulid ametlikud eestikeelsed kohanimed. 7. augustil 1920 andis siseminister määruse avalikult väljapandavate nimelaudade, kuulutuste ja kinofilmide pealkirjade (tekstide) kohta; tänavate, turgude ja platside nimed pidid olema eestikeelsed, nimesildid kirjavigadeta. 1919 anti välja ametlik postikohtade nimistu (saksa-eesti), 1923 avaldas Posti Peavalitsus "Üleriiklise asumite nimestiku", mis sisaldas linnade, alevite, valdade, külade, asunduste, üksiktalude jms nimesid. See jäi tegelikult 1940. aastani ainsaks enam-vähem täielikuks Eesti asulanimede loendiks.
KANJI SHOHO 337 174 183 卜文 ✄ はり ✂会意 ✁Vasak pool h¨aa¨ ldub しん ning t¨ahendab n˜oelaga 辛 v¨alja valitud しん puud 木. Selle puu langetamist m¨argibki 新, puust nimelaudade juures palvetamine annab m¨argi 親 algt¨ahenduse. 源 ⇒ 見 参考 ⇒躬 参考 ⇒戚 参考 ⇒ 近 参考 ⇒ 新 86 反対 ⇒疏
annaabi.ee 
