Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn 2002. Kohanimede ülevaate esimeses osas on juttu toponüümide olemusest, muutumisest ja uurimisest. Teine osa annab pildi Eesti kohanimede süsteemist, struktuurist, levikust, komponentidest ja morfoloogiast. Osa lõpetab peatükk tüüpilisematest Eesti kohanimedest. Üldkeelekorralduse alaliigid on oskuskeelekorraldus ja nimekorraldus. Seadusega on reguleeritud kohanimeseadus, nimeseadus ja ärinimed. Oluline roll nimeuurimises on Henn Saaril, kes oli nimekorralduses väga mitmekülgne. Henn Saari ,,Keelehääling". Eesti Raadio ,,Keeleminutid" 1975-1999. Koostanud Sirje Mäearu. Eesti Keele Sihtasutus 2004. 1976. aastal ilmunud keelehäälingu järg on sisuliselt oma aja keele- ja ühiskonnaelu kroonika. Henn Saari igakuised Keeleminutid olid raadiokuulajate seas oma särava esitlusviisi tõttu väga oodatud. Kokku kolmekümne aasta ja 329 saate jooksul tulid jutuks paljud keeleküsimused, alates lihtsatest keelevigadest ja
Algselt vajati uut terminoloogiat, et võidelda venestumise vastu, 90ndatel vajati terminoloogiat, et kaasas käia teadusega. 1982 Tiiu Erelti ,,Eesti oskuskeel". Sama raamatu täiendus on ,,Terminiõpetus" 2007. Termineid saadakse tuletades, liitmisel, sõnale uue tähenduse andmisel, tehiskeelendi loomisel, laenamise jne. Oskuskeeltel on tänapäeva maailmas suur roll ja nad on väga kogu aeg tekib uusi teadusvaldkondi ja käibesse tuleb uusi mõisteid ja mõistevälju. Nimekorraldus- nimekorralduses on väga suur roll rahvusvahelisel koostööl ja juriidilistel aspektidel, sest nimed ületavad kergesti riigipiire. Põhjalikult on uuritud kohanimesid, isikunimede ja ärinimede uurimine on hoogu saanud alles viimasel ajal. Nimekorraldus tegeleb eestikeelsete kohanimede ja võõrnimede eestikeelse kuju normimisega, ka eesti nimede rahvusvaheliste kirjutusnõuete koostamise ja levitamisega. Praegune juhtiv nimekorralduse spetsialist on Peeter Päll. ,,Nimekorralduse analüüs" 2002.
Uurimuse valminud osi arutati projekti raames Vellaveres 18. oktoobril 2002 toimunud nimeuurijate nõupidamisel. Sellel osales ning on uurimuse tervikteksti retsenseerinud ja toimetajale märkused esitanud Marje Joalaid Eesti Keele Instituudist. Analüüs kajastab töö valmimise (15. jaanuar 2003) aegset seisu. 2 NIMEKORRALDUSEST ÜLDISELT Nimekorraldust käsitatakse tavaliselt keelekorralduse allosana, ent võrreldes üldise keelekorraldusega on tal mitmeid erijooni: a) nimekorralduses on tähtsam osa mitmesugustel juriidilistel aspektidel, kuivõrd paljusid nimesid (isiku-, koha- ja ärinimed) registreeritakse ametlikult ja seepärast on neile mingi staatuse andmiseks vajalik sätestada see õigusaktides (nimeseadustes); b) nimed ületavad hõlpsamini keelepiire ja nende korraldamises on oluline osa nimekirjutuse põhimõtetel (transkriptsioon ja muutmatu kirjutusviis, vt 6. peatükk), samuti on nimekorralduses suur tähtsus rahvusvahelisel koostööl.
annaabi.ee 
