Ent pisukeseks takistuseks on ka teatav õiguslik ebamäärasus nii ei ole selge, kuidas saaks uuendada ametlikku vooluvete nimestikku või poolametlikku järvede nimestikku. Ärinimekorralduses on samuti olemas õigusaktid, ent nimekorralduslikke aspekte need ei sisalda või sisaldavad lausa keelsusele kahjulikke nõudeid. Esmatähtis on seepärast nende õigusaktide kohendamine. Isiku- ja kohanimekorraldusest erinevalt ei ole ärinimede alal tekkinud ka positiivset dialoogi nimekorraldajate ja vastavate riigiasutuste vahel, ennemini võib tajuda teatavat vaenulikkust nimekorraldajate taotluste vastu. Ent konstruktiivse koostöö sisseseadmine on hädavajalik. Eesti keel on riigikeel, eesti keel ja kultuur põhiseadusliku kaitse all. Nimekorraldus peab seetõttu silmas ka eestikeelsete nimede kui Eesti identiteedi kandja kaitsmise ja toetamise vajadust. Nimedele esitatakse teatavaid keelsusnõudeid. On selge, et isikunimede puhul saab eestikeelsuse
Lihtnimed ühetüvelised kohanimed: elliptilised nimed, abstraheerunud nimed (vormid, kus nimes sisaldub algselt mingi teine grammatiline vorm.) sufiksitega nimed (vokatiivsed, kollektiivsed), terminnimed (piiripealsed, nt Roogastik, kas see on väiketäheline või kohanimi). Liitnimed. kolm rühma: Primaarnimed K1 + K2 (nominatiivis) Sekundaarnimed K1 + K2 genitiivis + K3 nominatiivis Liittüvelised nimed K1 + K2 genitiivis + K3 nominatiivis Ka talunimed, kus laiendid või kaks nime. Nimekorraldajate liigitus: Determinant = liigisõna. (küla, mets jms) liikide tähistamiseks kaardi peal ei pruugi neid välja kirjutada. Liigisõna asemel objekti liiki tähistanud teisiti. Atribuut nimetuum ja hargtäiend (komponent, mida kasutatakse korduvate nimede eristamiseks Vana-Kuustse, Vastse-Kuustse) (ka muud kohanimed, nt kaks küla kõrvuti). Vaja ka teada nime tekkimise tausta. Nt Kohtla-Järve liitnime, selle järgi, et algselt oli asula, mis tekkis Kohtla ja Järve maadel
annaabi.ee 
