hääletades on paratamatuks tulemuseks häälte "kaotsiminek". Valimiskaotuste tagajärjel väikeparteid kas hääbuvad või liituvad mõne suurema erakonnaga. Proportsionaalse esindatuse süsteem kujundab olukorra, kus üks erakond ei suuda saada absoluutset häälteenamust ning esinduskogudesse pääseb tavaliselt 4-6 erinevat poliitilist jõudu. Riigikogu valimistel kehtib kolm mandaatide jagamise tsüklit (isikumandaat, nimekirjamandaat, kompensatsioonimandaat), mis tähendab häälte ülekantavust ühe nimekirja kandidaatide vahel. Niisuguste protseduuride tagajärjel võivad valituks osutuda kandidaadid, kellele valija oma häält ei andnud. Selline põhimõte vähendab saadiku legitiimsust rahava silmis ning seotust oma ringkonna valijatega. Eestis on palju räägitud kaheparteisüsteemi sissetöötamisest ja seda eelkõige suurparteide seas, kelle võimulepääs oleks enesestmõistetav. Selline süsteem on
3. Hübriidne süsteem 2 häält 1) isikuvalimised 2) nimekirjavalimised Valimiste korraldus Etapid: I ettevalmistus Komisjonide moodustamine Valijate nimekirjakoostamine Mandaatide jaotus II valimiskampaania Kanditaatide registreerimine Reklaam 24h enne valimispäeva III valimispäev- hääletus (e-hääletus, eelhääletus) IV tulemuste selgumine Hääli loetakse 3x 1. isikumandaat 2. nimekirjamandaat Avatud nimekiri 3. kompensatsioonimandaat Suletud nimekiri Tulemuste väljakuulutamine Erakonnad Kindel liikmeskond Programm Teostada poliitikaid Tüübid: 1. kaadripartei 2. massipartei 3. laiahaardepartei- meeldida võimalikult paljudele Demokraatlik Diktaatorlik Sisering-> aktivistid-> liikmed-> toetajad Miks kuulutakse erakonda? Grupikuuluvus Traditsioonid Staatus, elukutse