kaubandust. Ressursid ja toit ja suunati sõtta. Versailles'i lepingu tingimused nõudsid, et Saksamaa pidi hüvitama liitlastele suuri summasid. Aastal 1921, ei suutnud Saksamaa enam maksta, mille tõttu Prantsuse ja Belgia väed tungisid Ruhr´i võttes kaasa kaupa ja toormaterjali. 1923. aastal Saksamaa printis juurde rohkem raha, et maksta streikivatele töötajatele. Lõppedes inflatsiooniga, mis tegi kõigi säästud väärtetuks. Kuldsed Aastad Aastaid 1924 kuni 1929 nimedatakse "kuldseteks aastadeks". Saksamaa sai üha jõukamaks ja rahulikumaks. USA laenas Saksale suures koguses raha, mis lubas neil majandus uuesti ülesse ehitada, töötust vähendada ja lõpuks inimesed hakkasid ennast kindlamana tundma. Kokkuvarisemine Borsikrahhi kokkuvarisemine 1929. aasta sügisel, tõi kaasa suuri muutusi üle Euroopa. Enamikus Euroopa riikides tulid võimule autoritaarsed diktatuurid. USA majanduse
Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema Liivimaa- Eesti ja Läti alad Eestimaa- Põhja-Eesti, mis kujunes feodaalse Euroopa järgi Ühtset riiki ei saavutatud, kuna võitjad ei jõudnud ühisele otsusele. Maahärrad olid nn haldusjaotuse valitsejad, kujutades endast väikseid feodaalriike. Taani kuningas oli eestimaa hertsog. Taani valdus oli Harju-Viru. Ülejäänud oli Saksa-Rooma riigi Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop, Liivi ordu. Feodaalse killustamise ajajärku nimedatakse Vanaks-Liivimaaks. Ilmaliku võimu suurim kehastus oli Liiviorduriik(1237). Tähtsaim isik oli ordumeister. Pm oli ordu sõltumatu. Sisse kuulusid rüütelvennad, kes oli valge kuue ja musta ristiga. Ordu jagunes kaheks- komtuur-ja foogtkondadeks. Pealinnaks algselt riia ja parast VönnuSamuti olid poolvennad(sepad jms) ja preeservennad. Vaimulikuna oli riia peapiiskop, kellele allusid teised. Piiskop pealinnaks oli Tartu. SL piiskopkond pealinnaks oli vana-pärnu parat haapsalus.
annaabi.ee 
