terminite kasutamiseks. Stsenaarium; ettekujutus millesti nt kuhu on vaja minna ja mida selleks teha mingis situatsioonis. b Gestalt: tervik mille puhul tunnused on teadvustamata. Milleks meile need teadmised? Teisi rühmitusvõimalusi: abstraktsed/konkreetsed, universaalsed/rahvuslikud, üldised/individuaalsed. Mis vahe on kontseptil ja keeleüksusel? KÜ võib toetuda mingile osale kontseptist. Konspet on nagu vahendaja. Me saame ühte sama nähtus nimetada erinevate nimedaga: karu, mesikäpp. Me võime kasutada erinevaid väljeneide, sama asjade kohta: pane aken kinni, kas saaksid akna sulgeda? Mis on kääne, sõnavorm, lauseliige jne. See tuleneb keele kui vahendi uurimisest. Pedagoogi jaoks on need väga olulised asjad. Sidustekst kontsept Sidusteksti mentaalne baas konspt kui pertseptiivne /kognitiivne/afektiivne üksus. Afektiivne mida ma asjast arvan. Autor (kijutaja , kõneleja) valib motiivsr ja kavatusest lähtuvalt sisu elemdid ja keeleüksused
ristküliku juures oleval kolmnurgal ▼ vähendab Ülaribal Ülaribal olevate tööriistakastide sisu näitamis erinevaid vähendamise mooduseid väikese menüü abil: ÜLESANNE I Pinnatükk 161 Ülaribal olevate tööriistakastide (osade) sisu näitamine piirdub vaid üldiste nimedaga ÜLESANNE I Pinnatükk 162 Juhul kui Ülariba alaosade sisu näidatakse vähendatult, kuid klõps tööriistakasti alaosa noole ▼ lähedal avab täielikult selle sisu, kuid seda ainult mõneks sekundiks, nii et jõuab parajasti vajaliku ikooni välja valida ja sellel klõpsata. Eelduseks on loomulikult see, et teatakse selle asukohta, mida just tahta või vaja on valida