lausa külmavärinaid see jõulisus mis tema häälest publikule edasi kandus. Küllaltki samaväärsena oli ka Katrina Aaslaiu esituses John Legendi "Ordinary people".Tema esituses kuulsin seda lugu teistkordselt ja peab tõdema, et see muutus veelgi meeldivamaks.Katrinal on sarnaselt Elisaga väga tugev hääl .On hea kuulata kui suudetakse välja laulda kõiki noote ilusalt, nagu nemad sellega hakkama said. Kolmanda lemmikuna tooksin välja Kati Tammelehe esitatud Kurt Nilseni pala "I" . Too laul on mulle juba pikemat aega olnud hingelähedane , seetõttu oli äärmiselt meeldiv kohata seda laulu kellegi esituses.Kui Kurt laulab sed laulu madalamalt, siis Kati laulis seda kõrgelt. Tulemus oli ilus,armas ja pehme . Jällegi uus nägu vanale loole. Veel meeldis mulle Karmen Benno esituses Sarah Bareilles`i lugu "Gravity" . Kuigi Karmenil alguses häälega mingi jama tekkis suutis ta väga hästi halvast olukorrast välja tulla ja oma esitusega
oma ohvris, mis pakub põnevust neile. Nad otsivad adrenaliini jahtides ja tappes inimesi. Tapavad ainult tapmise pärast. 3. Mugavus – Esmane motiiv on mugavus ja materiaalne kasu. Tavaliselt tapavad nad oma pereliikme või mõne lähedase tuttava. Nad kasutavad tihti mürki tapmiseks. Enamasti on sellist tüüpi tapjad naised. Briti üks kurikuulsamaid sarimõrvareid on Dennis Nilsen. Aastatel 1978-1983 tappis ta vähemalt 15 meessoost isikut. Enamik Nilseni ohvritest olid kodutud või homoseksuaalsed mehed. Ta tappis kõik oma ohvrid oma kodus Põhja-Inglismaal, meelitades nad läbi kavaluse oma koju pakkudes peavarju ja alkoholi. Nilsen kägistas oma ohvreid kuni nad surid või kaotasid teadvuse. Seejärel uputas nad vannis, kraanikausis või veeämbris. Ta vannitas ja pani riidesse oma ohvreid ning hoidis surnukehi nädalaid oma kodus enne kui ta tükeldas nad. Ta hoidis tükeldatud ohvreid oma kodus,
aastal kirjutatud Klaverikontsert ja Ibseni värsdraamale ,,Peer Gynt" loodud muusika.Kirjutas ka veel instrumentaalset kammermuusikat. Carl Nielsen · Sündis 12-lapselises perekonnas · Esimesed viiluli tunnid isalt · Mängis Odense sõjaväeorkestris · 1883. aastal saadeti õppima Niels Gade käe ala Kopenhaageni konservatooriumisse. · 1889.aastal töötas viiuldajana Taani Kuningliku Teatri orkestris · 1915-27 juhatas Kopenhaageni Muusikaühingu orkestrit Nilseni tuntakse enamasti väljapaistva sümfoonikuna.1. sümfoonia tõi talle tunustuse Taanis ja 3.sümfoonia rahvusvahelise tunnustuse.1. sümfoonias kasutas esimest korda nn progressiivset tonaalsust-teos algas ühes ja lõppes teises helistikus.Nielseni esimene sümfoonia valmis 1892 ja viimane 1925.Esimesed 3 sümfooniat olid klassikalised ja romantlised, 4-6 aga viitavad juba uuele ajastule.Alates 4 sümfooniast , mille loomisaeg
annaabi.ee 
