siis linnas objekte näitamas. Seda nimetatakse mobiilseks kaugtööks (mobile teleworking). Kaugtööd võib teha tähtajaliselt (nt ühe projekti raames) või regulaarselt. Regulaarsus võib tähendada seda, et see toimub kõikidel tööpäevadel, aga on ka võimalik kombineeritud variant ehk vahelduv kaugtöö (alternating teleworking), kus töötaja on näiteks kaks päeva nädalas kontoris ja kolm päeva mujal. Terminoloogiale alusepanijad olid Jack Nilles ja Frank Shiff. Eestikeelsele mõistele ,,kaugtöö keskus" vastab kaks eraldi terminit telecottage ja telecentre. Samuti on kaugtööga haakuvad, kuid mitte täielikult kattuvad mõisted e-töö, veebitöö, virtuaalne kontor, kaugteenindus (inglise keeles vastavalt e-work, onlinework, remotework, virtualoffice). Kaugtöö Eestis 5 Tavaliselt reguleerib kaugtöötaja ise oma tööaega
mida vaadeldakse kaugtöö tähenduses enamasti sünonüümidena, kuid mille kasutamisel kehtivad siiski teatavad paikkondlikud iseärasused. Ameerika Ühendriikides kasutatakse enim terminit telecommuting, Euroopas eelistatakse kaugtöö kohta kasutada terminit telework ning Jaapanis flexwork. (MTÜ Arhipelaag, EQUAL projekt 2007) Kaugtöö termini (inglise keeles teleworking ja telecommuting) võttis esimesena kasutusele USA sotsioloog Jack Nilles 1973.a. Kuna kirjanduses on kaugtöö tähistamiseks kasutusel palju erinevaid termineid, siis selgitab Jack Nilles kaugtöö laiema- (teleworking) ja kitsama (telecommuting) termini tähendust järgnevalt: tingituna soovist vähendada töötajate tööle sõitmise vajadust võeti kasutusele uus termin (telecommuting), mis tähistab "töö inimese juurde viimist," mis oli revolutsiooniline idee situatsioonis, kus tavaline oli, et inimene läheb töö juurde
annaabi.ee 
