hommikul kõige esimesena kiriku uksest sisse astub. Selleks osutuski Nikolaus, kes hiljem tõepoolest uueks piiskopiks pühitseti. Tollastel aegadel ei oodatud piiskopilt ainult isiklikku vagadust, jumalateenistuse juhatamist ja jutlustamist, vaid ka tema hoolde usaldatud inimeste kaitsmist, vaeste ja haigete abistamist, süütute ja rõhutute eest kostmist ja veel paljugi muud. Arvukates legendides ja jutustustes nähaksegi Nikolaust tõelise piiskopina, kes seda kõike eeskujulikult tegi: „Elulugudes, imelugudes ja ikonograafilistel kujutistel on püha Nikolaos pühakust piiskopi prototüübiks: ta oli koolis hiilgav õpilane, sai järgemööda diakoniks, preestriks ja piiskopiks ning võitles paganlike kultustega. Esiplaanile jääb siiski abivajajate toetamine: ta andis suure kaasavara kolmele neiule, keda pankrotistunud isa oli määranud keha müüma; toidupuuduse ajal Myra linnas juhatas ta sadamasse mitmeid
hõbe ja gildide Kanuti Gildi, Toomgildi, Kaupmeeste Suurgildi hõbe. Ühed silmapaistvamad vaatamisväärsused on seal tervituspokaalide juurde kuuluvad rippsildid. Hõbedakambris on ka papagoi laskmise rändkarikas. Skulptuurid Skulptuuridest on Niguliste kirikus Püha Nikolause kuju ja Püha Jüri kuju. Püha Nikolause kujul on kujutatud Nikolaust kandmas maakera, mis sümboliseerib maailma raskust. Kirikukellad Maarja kell 1563, vallutasid rootslased Haapsalu lossi ja võtsid maha kiriku kellad. Kuningliku käsu kohaselt ootas neid Tallinnas ümbervalamine. Need valati ümber suurtükkideks, kuid mitte kõiki. Kahte neist mainitakse 1564. aastal Nigulistes kogudus oli need päästnud, loovutades asenduseks kaks vana vigast kella. Vanem Haapsalu kelladest oli ilus ja kõlav Maarja kell. 1629
annaabi.ee 
