" ". All in all, the first impression of the older generation is rather naïve, yet unserious. As chapter 3 embarks, the koliaska moves towards the poorly managed Kirsanov estate, Marino, which is a reflection of Nikolai's lack of practical and organizational abilities. Nikolai himself says that " ." And truly, there is no improvement - there's " , ... , , - , ". The peasantry is poor and disobedient " ". In chapter 4, it is described that even Nikolais best efforts do not bare fruits " , , ". Witnessing this situation makes Arkdays heart ache perhaps in a way that Turgenev himself felt with the fate of ill-organised estates. Marino's lacklustre management symbolises the futility of the gentry's attempts to modernize - Nikolai stands as the ,,the economic failings of the gentry" (Dunaev: 1983:196). The shortcomings of the Kirsanov management are even more obvious when subtly contrasted
Rev muutus ei ole kõige parem. Vaja on järk- järgult minna reformide teed mööda. See oli peale Puskini ka väga paljude teiste seisukoht. Puskin lootis väga, et Nikolai I lõpetab repressioonipoliitika. Tuli karistada inimesi, kes jõuga läksid võimu vastu. Puskin lootis, et nüüd, kui inimesed juba said karistada, peaks tööle hakkama teine võte armuandmine. See lootus kestis veel mitu aastat. Puskin lootis veel ka 1830. aastal, et see võib juhtuda. Aga Nikolais oli väga palju kättemaksutunnet. Hiljem pettus Nikolais ka Puskin. Tsaar kuulutas end Puskini tsensoriks, aga tema ei lugenud kogu loomingut. Teda asendas üks ohvitser, kes kirjandust ei tundnud. Ta võttis Puskinit kui kergemeelset ja vabameelset inimest, kes lihtsalt kogu aeg rikub korda. Ja selle eest tuleb teda karistada. Pärast 1826. aastat muutus publiku suhtumine Puskinisse. Ta arenes liiga kiiresti. 20ndate alguses saavutas ta väga suure populaarsuse
annaabi.ee 
