ka romaanist film, mis tehti Venemaal Siberis 2001. aastal. Filmi peategelane Nika tuleb külma Siberisse ennast proovile panema ehk nö ennast üles leidma. Oma teel kohtub ta erinevate naistega ning kohalike põlisrahvastega. Filmi üldmuljed on head kuna see konkreetne film erineb oluliselt teistest filmidest. Film „Karu süda“ pole mitte tavaline film, vaid film mis räägib inimese iseenda leidmisest ja avastamisest. Siiski jäi minul veidikene segaseks karu osa, kus ta jälitab Nikat ning hiljem jäljetult kaob ja siis jällegi tuleb tagasi. Filmis tuli väga hästi välja see, et tõeliseks armastuseks ei pea inimesed omavahel rääkima ühte keelt ega saama üldse teineteisest aru. Nimelt mõtlen ma Emilyt, kellega nad hiljem Nikaga lapse said. Kostüümid ja grimmid olid väga olulised osad filmist kuna need inimesed, kes seal külmas Siberis elasid olid põlisrahvad ehk nad kandsid erinevaid loomanahku ja kasukaid. Eriti
mõnitada. Näiteks küsis Nika Ahmedilt, et kas ta koolis on käinud ja kas neil seal abhaasias üldse koolid on. Seda küsis ta sellepärast, et nad vaidlesid selle üle, et kas see maa, kus nad on on Gruusia või Abhaasia. Peamine seadus, mis filmis kehtis oli Ivo enda paika pandud seadus, et ühtegi inimest ei tohi tema majas tappa enne kui nad on suutnud ära tappa Ivo. Ahmed oli see kes tahtis 8 hirmsasti Nikat tappa, kuid pidas seadusest kinni ja ei teinud seda Ivo majas, kuid lubas tappa Nika kui ta pistab kasvõi pea aknast välja. Erinevalt eestlastest on tšetšeenid äkiliselt temperamentsed, kuid siiski on neil eestlastega ka midagi ühist ja selleks on sõnapidamine. Kui on oma sõna antud, siis sellest ei taganeta. See tuli filmis välja situatsioonis, kus Ahmed tahtis oma vaenlase Nika ära tappa kuid Ivo ei lubanud seda oma majas teha. Hiljem andis Ahmed lubaduse,
●● jaoülem määrab meeste vaatlussuunad ja kauguse teineteisest sõltu- valt olukorrast ja maastikust; ●● teeb ettekande jao valmisolekust (näiteks rühmaülemale); ●● jaoülema käe- või häälmärguande peale alustab allüksus rännakut. Jaoülema tegevus rännaku ajal: ●● jaoülem teeb ettekande, kui on ületanud: lähtejoone, kontrolljoone, lõ- pujoone, on olnud kontaktis vastasega, näinud vastase liikumist ja teh- nikat, puhkepausi ajal; ●● eeljulgestuses on lahingupaar; ●● vahe eeljulgestusega on silmside, raadioside (kõik sõltub maastiku ise- ärasusest ja rühmaülema käsus määratud sidepidamisviisist); ●● jaoülem jälgib, et allüksus peab kinni määratud vahemaast ja et mehed jälgivad oma vaatlussuunda; ●● jaoülem määrab kogunemispunktid maršruudil vastavalt maastikule 100−400m vahedega;
annaabi.ee 
