kes depressioonis olles keelduvad söömast, aga ka inimesi kes toimivad vastupidiselt. Vahel tundub see mulle mõistmatuna, kuid mine sa tea, võib-olla aitab tõesti söömine vähesel määral enesetunnet parandada, aga kindlasti pole see püsiv abimeetod. Viimaseks: Füüsilised haigused/põhjused näiteks hüpotüreoos (organismis aeglustuvad kõigi elundite funktsioonid ja ainevahetus), eespool nimetatud depressioon, stereoidid, antidepressandid jne. Samuti ka lihtsalt nupust nikastunud inimesed: näiteks oli kunagi dokumentaalfilm naistest, kelle põhimõtteks oli ,,mida paksem seda ilusam". Loomulikult on neid põhjuseid veel mitmeid, kuid kokkuvõttes on 21. sajandi liigsöömise põhjuseks sellel sajandil valitsev elustiil ise: vähene liikumine, üha maitsvamaks muutuvad toidud, sooduspakkumised on reeglina rämpstoidud jne (isegi Ameerika kupongisaadetes öeldakse, et kupongide eest saab vaid rämpsu). Sellise elustiili juures ei pruugi isegi headest
mehele ta mantli, kella ja kaabu. Lift hakkas tõusma, kui ta viimaks peatus, leidis mees end lamedalt lumiselt katuselt, tuul puhus siin neljast suunast. Mees läks trepiastmetest alla ja olles maapinnal, leidis ta ennast otse tänavalt. See oli pime ja tühi tänav, aga otse ees kumas valgus ja kuuldus rahvahulga kisa ja kära. Seal oli peatänav, kust mees mõne tunni eest oli põgenenud. Mees oli jälle seal tänaval pärast paariminutilist kõndi. Talle tulid vastu kolm veidi nikastunud noormees ja sirutasid käes tema poole, surudes ta kätt ja soovides talle head uut aastat. Mees oleks võinud vanduda, et oli neid mehi varemgi kohanud. Veidi kõheldes vaatas mees käekellale, see näitas viis minutit üle kaheteistkümne. Uus aasta oli alanud.