Eristatakse nelja tüüpi papille. Keele selgmine pind jaguneb eesmiseks kaheks kolmandikuks ja tagumiseks kolmandikuks. Nende osade vahele jääb ettepoole avatud V-kujuline joon, millel paiknevad 6 – 12 vallpapilli. Keelepapillid - kõik keelepapillid on limaskesta derivaadid ja nende ehitus on sarnane. Papillide ülemine pind on kaetud mitmekihilise sarvestumata lameepiteeliga või osaliselt mitmekihilise sarvestuva lameepiteeliga (niitpapillides). Niitpapillid – papillae filiformis - kõige suurem papillide grupp, nad paiknevad keeleseljal. Suuruselt kõige väiksemad. Seenpapillid – papillae fungiformis – kõige vähem esindatud, asuvad niitpapillide vahel. Kõige rohkem keele tipus ja servades. Kuju meenutab seent – alumine osa on kitsas ja ülemine osa meenutab seenekübarat. Seenekübara piirkonnas võivad esineda maitsmispungad. Vallpapillid – papillae vallata - asuvad keelepära ja keelekeha piiril vahetult piirivao (sulcus
kääbuskasv, vaimne alaareng. 8. Vall- ja niitpapilli ehituse võrdlus Vallpapill (papilla vallata) on pealt lame limaskesta kõrgend, mis asub keelepära ja -keha piiril. Vallpipilli ümbritsev ringjas süvend, papillivagu. Vagu väljastpoolt ümbritsevat kõrgenenud limaskesta nimetatakse papilli valliks. Vallpapillid moodustavad tihedast sidekoelisest proopriast, mida katab sarvestumata lameepiteel. Vallpapilli külgedel asuvad epiteelis maistmiskarikad ehk - pungad. Niitpapillid (papillae filiformes) on kõige arvukamad. Nad ei sisalda maitsmispungi. 9. Jukstaglomerulaarkompleks Jukstaglomerulaarne aparaat osaleb vererõhu ja -mahu tagamisel reniini produtseerimise tõttu. Tema moodustavad: 1) macula densa (ala distaalsete vääntuubulite seintes) - kontrollib Na+ ja Cl- ioonide taset, osmootset rõhku, verevoolu distaalsetes torudes. 2) arterioolide vahel paiknevad ebakorrapärased granulaarrakud, mis paikevad glomeerulit
annaabi.ee 
