keeks ega kliisterduks. Pasta jaguneb: · kuivpasta - valmis pasta kuivatatakse niiskete õhuvooludega, liiga aegalsel kuivamisel hakkab pasta hallitama, liiga kiirel muutub rabedaks. · värske pasta ehk toorpasta - kuivatamata, keeb 3 min., paisub keetes 3 korda. Keedetud toorpasta sisse imenduvad kastmed paremini. Liigitus kuju järgi (ainult veest ja jahust valmistatud pasta): · Pikk pasta - kõrretaolised (spagetid), niitnuudlid (vermisellid) ja ribataolised (tagliatelled) · Väike pasta - toruksed (penne), merekarbid, spiraalid (fusilli), nuudlid jne. · Täidetud pasta - ravioolid, torteliinid jne. Ravioolid ja tortellid on ühesuurused, kas värsked või külmutatud, täidiseks tavaliselt liha või juust, torteliinid on juustutäidisega väiksed kuivatatud pastatooted. · Lehtpasta - lasanjelehed võivad olla nii sirge, kui ka lainjelise äärega. Lasanje on laialt levinud,
makarone (torukujulisi) kui ka teisi analoogilisi. Pastaks võib makarontooteid nimetada ainult tingimusel, et need on valmistatud durumnisujahust. Peale eelpoolnimetatu kasutatakse makarontoodete valmistamisel veel pehmest nisust jahu, teisi jahusid, vett, munasaadusi, piima ja piimapulbrit, puu- ja köögivilja lisandit, vitamiine ja mineraalaineid, värvaineid, täidisena liha- ja kalasaadusi jt. Liigid. Torukujulised makaronid, sarvekesed, torukesed, suled, niidikujulised niitnuudlid, spagetid (pikad nuudlid), lindikujulised lintnuudlid, laastud, muukujulised spiraalid, teokarbid, rattad, riis, ruudud, ringid, plaadid, karbid, lisanditega tooted makaroniroad, kiirmakaronid (termiliselt töödeldud, poorse struktuuriga). 9.2. Pagaritooted Leivad, saiad, sepikud sisaldavad 40...50% süsivesikuid, peamiselt tärklisena, 4... 10% valku, rasvu, mineraalaineid, B-rühma vitamiine, tselluloosi, vett jt. aineid.