Vanemas kirjanduses on eristatud ainult kloro-, kromo- ja leukoplaste, viimasteks loeti kõiki värvusetuid plastiide. Kitsas mõistes on leukoplastid vaid epidermis ja mujal leiduvad värvitud etioplastid. Säilitusfunktsiooniga leukoplaste nimetatakse kaasajal kas elaioplastideks, kui varuaineteks on õlid, amüloplastideks, kui selleks on säilitustärklis või proteinoplastideks, kui need sisaldavad varuvalku. Mitokondreid on ühes rakus tavaliselt mitusada. Nende kuju varieerub niitjast ellipsoidini. Väljast on need, sarnaselt plastiididele, kaetud kahe membraaniga. Mitokondreid täitvat põhiainet nimetatakse maatriksiks. Oluliseks erinevuseks, võrrelduna kloroplastiga, on sisemiselt membraanilt mitokondri sisemusse suunduvad mitmesugused sõrmjad moodustised või vaheseinad -- kristad ehk harjased. Nagu plastiidid, paljunevad ka mitokondrid jagunemise teel, mis toimub tuuma jagunemisest sõltumatult. Nende
Pimedusreaktsioonid: stroomas Kloroplast ja mitokonder Ainukesed organellid, mis on topeltmembraaniga Sisemise membraani pindala tänu sopistustele väga suur Oma genoom (DNA ja RNA) ja ribosoomid Tegelevad energia muundamisega Hõlmavad suure osa raku mahust Tõenäoliselt tekkinud endosümbioosi teel Paljunevad raku jagunemisest sõltumatult Mitokonder Ühes rakus tavaliselt mitusada, suuremad organellid tuuma ja vakuoolide järel Olemas kõigis eukarüootsetes rakkudes Kuju varieerub niitjast ellipsioidini, väga plastilised ja kiire liikumisega Topeltmembraaniga: ◦ sisemine membraan moodustab kristad ehk harjakesed ◦ Välimine membraan sisaldab palju transportvalku Paljunevad jagunemise teel, mis toimub tuuma jagunemisest sõltumatult Muundavad energia rakus kasutatavasse vormi, energia allikaks suhkrud, põhimõttelised lõppproduktid on CO2 ja NADH Vakuool Enamike taimerakkude suurim kompartment. Ühes rakus võib olla ka mitu vakuooli; Vakuool tekib
annaabi.ee 
