lehtedes ja õites kui vartes. Sakus tehtud katsega selgitati kõrreliste (põldtimut, harilik aruhein, karjamaa raihein), punase ristiku (tetraploidne ´Varte´) ja lutserni (harilik lutsern ´FSG 408DP´) mõju hariliku nõiahamba ´Norcen´ segukülvides. Tulemustest selgus, et harilik nõiahammas on segudes kolmeniitelisel kasutusel väikese konkurentsivõimega. Punase ristiku ja lutserni külvides jäi nõiahammas alarindesse ja moodustas I niite KA-s 26%. Alates teisest niitest oli nõiahammast nendes segudes ainult üksikute taimedena. Koos kõrrelistega oli nõiahammas vastupidavam. 2006 aasta jaanuarikülm kahjustas ´Raidi´ taimestikku, mis küll taastus vegetatsiooniperioodil. 2007 aastal oli ´Raidit´ I niites 24%. Esimese niite segukülvide saagis oli nõiahammast keskmiselt 8-32%, teises niites 70-74% ja kolmandas niites kuni 80%. I niite nõiahamba esinemisprotsendi ja I niite TP% vahel oli positiivne seos (r=0,93, P<0,05), nõiahamba esinemisprotsendi
-silo ja heina tegemiseks -40% -lehma söötmiseks kulub aastas umbes -6-7 t karjamaarohtu -10-11 t rohusilo -1 t heina -1100 1200 kg jõusööta 5000 kg toodangu puhul (iga 1000 kg enam- toodangut nõuab ca 1000 kg jõusööta rohkem) -Kesk-Eestis on võimalikud järgmised saagid: -teravili 3 6 t/ha -karjamaalt 25-30 t/ha -haljasmassi 40-45 t/ha kahe niitega s.h.6 t heina I niitest Pealtparandamine Niiskustingimused ei vaja põhjalikku reguleerimist. Rohukamar sisaldab piisavalt kultuurliike. Ei ole umbrohtumist luht-kastevarre, võilille, nõgesega. Võsa laastamine, kivide koristamine, pinna tasandamine, seemne täiendav pealekülv hõrenenud kamarates. Vanemad kamarad, ka I kasutusaasta kamaratel. Varakevadel vahetult peale lume sulamist käsitsi; spets. külvikute olemasolul võiks külvata veidi hiljem - oluline on, et seeme ei jääks kuiva kätte
annaabi.ee 
