päeva, mil temast tuleb teha uus kuju, siis küla kogunevat ning ta viiakse karjamaale. Seal pannakse ta puu otsa ja rahvas tantsivat ta ümber. Peaaegu iga päev ohverdatavat talle. Kuid selle teate kohaselt peetavat taolist pidu kevadeti. Metsikut tuleks pidada pigem heaks kui halvaks haldjaks. Eisen seletab, et Metsik tähendas algselt metsa ennast, aga ka metsatukka ja metsaasukat. Hiljem tähendas ta metsvaimu, haldjat. Taimeriik määrati Metsiku tegevusalaks ja niisviisi laiendes tema mõjupiirkond ka põllule. Muiste olevat iga mets olnud karjamaa, kuni siis ta ära laastatakse. (põhjapõtrade näide). Niisiis on kerge järeldada, kust Metsik oma võimu sai kariloomade üle. Temast loodeti, et ta hoiab hundid eemal ning kaitseb karja kahju eest. Peko Pekole oletatakse viikingi algupära. Loorits arvab, et tegu võis olla Freyri sulase Byggviriga, mis aga
väljatõrjumisefektide tekkele. Sellisel juhul ei tarvitse nad suuta tagada innovatsioonide või tootlikkuse taseme jätkusuutlikku kasvu. Halvimal juhul võib tulemuseks olla üksnes konjunktuurse ajutise huvi tekitamine teatud innovaatiliste tegevuste vastu, mis lakkab peatselt pärast vastava poliitikaabinõu lõpetamist. Teisisõnu, poliitikad soodustavad vaid kunstlikku nõudlust, mis ei arene edasi iseseisvalt erasektoris toimivaks innovaatiliste lahendite turuks. Riigi poliitika võib niisviisi isegi kahjustada erahuvi arenemise evolutsioonilist protsess vähendades eraõiguslike riskikapitalistide tegutsemishuvisid. [1] Eelöeldu ei tähenda aga sugugi seda, et nõudluspoolseid innovatsioonipoliitikaid ei tohiks kasutada. Seesugune kriitiline vaatenurk on vajalik hoopis selleks, et asjakohaselt määratleda niisuguste poliitikate võimalikud riskid ja vastuargumendid. See peaks 4