vanimad põlluharimise tekkekolded: Lähis-Idas tekkisid kõrgkultuurid alal, mida nimetatakse Lähis-Ida viljakaks poolkuuks. Selle parempoolses otsas voolavad jõed Eufrat ja Tigris. Nende jõgede vahele jäävat ala nimetatakse juba ammustest aegadest Mesopotaamia - Kahe Jõe Maa. Poolkuu vasakpoolses otsas asub Egiptus, mille kõrbeid elustab neist läbi voolav Niiluse jõgi; Hiinas kujunes kõrgkultuur Huanghe jõe orus; Indias oli kõrgkultuuri arenemispiirkonnaks Induse jõe org. Niisutusviljelus. Taim vajab kasvamiseks hapniku juurdepääsu, sobivat temperatuuri ja niiskust. Hapniku juurdepääs tagati mulla kobestamisega, õige aastaaja valimine taime kasvatamiseks tagas sobiva temperatuuri. Väga raske oli aga õige niiskustasakaalu saavutamine, siin sõltuti täielikult loodusest. Lähis-Idas, vanimas põlluharimise tekkekoldes, laiusid mitmel pool kuivad, kuumad ja viljatud kõrbed. Suurt osa ülejäänud maast kattis tihe mets ja võsa, mille raadamine
5 at keskel eKr levis Ubaidi kultuur ka Põhja- Mesopotaamiasse, kus vahetas välja Halafi kultuuri. Ubaidi kultuur leviski suuremas osas Mesopotaamiast. Iseloomulik suurte põllunduslike külade olemasolu kogu piirkonnas, elanikud tegelesid irrigatsioonipõllundusega, aga ka kalapüügiga. Mõned külad hakkasid arenema linnadeks, ehitati monumentaalseid hooneid. Sellisteks linnadeks nt Eridu, Uruk. Siit vanimad kindlad templid Mesopotaamias. Majanduse aluseks oli niisutusviljelus. Rohkesti kanaleid ja kraave. Viljelus muutus töömahukamaks. Süvenes sotsiaalne erinevus. Juhtloom oli veis. Ubaidi küla sai alguse u 5000 eKr. Asustus pärit idast. Õlgedest ja kuivatatud savist majad. Majad lamedate katustega, kogu õhtune elutegevus toimus katustel. Kultuuri hilisel järgul ka sisehoovid. Ubaidi kultuuri hooned olid täisnurksed, ehitati savitellistest. Kesksel kohal suured templid. Templitel ja preestritel nt niisutussüsteemide loomisel oma osa
annaabi.ee 
