kärestikel ongi alustatud 1300 MW võimsusega Merowe hüdroelektrijaama ehitust. Põllumajandus Põllumajanduslikus kasutuses on Sudaanis 15% maast. Suurem osa haritavast maast asub Niilus orus ja savannides. Karjakasvatusega tegeletakse rohkem kuivematel ja mägisematel aladel. Aastane sademetehulk ulatub lõunas üle 1000 mm, põhja poole minnes väheneb see kiiresti pealinnas Hartumis on sademeid 200 mm aastas. Aasta keskmine temperatuur on peaaegu kogu riigis ole 30oC. Niisutatavaid põlde on umbes neljandik kogu põllumaast. Vett ammutatakse üldjuhul Niilusest. Põllumajandusest sõltub 80% rahvastikust ning sektor annab 39% SKT-st. Erinevate tüüpide osatähtsus põllumajandustoodangus jaotub järgmiselt: loomakasvatus 33%; vihmaveest sõltuv traditsooniline põllumajandus 25%; niisutuspõllundus 25%; vihmaveest sõltuv mehhaniseeritud põllumajandus 12%; kalakasvatused ja metsandus 5%.
Riigi kaguosas on vegetatsiooniperiood pikk, aastas võib saada ka mitu saaki. Parasvöötmelisematel aladel siiski üks saak aastas. Enamus põllumaast jääb siiski parasvöötme lehtmetsa- ja rohtlavööndi aladele. Lehtmetsa pruunmullad (riigi idaosas) on üsna viljakad, sealsetel aladel sajab samuti suhteliselt palju. Rohtlavööndi mullad (peamiselt riigi keskosas) on isegi viljakamad, samas sajab seal vähem. Mõnel pool on vaja maid niisutada, kokku on niisutatavaid maid üle 220 tuhande ruutkilomeetri. USA-l maailma võimsama riigina on piisavalt nii reaal- kui finantskapitali põllumajanduse arendamiseks. Samas on vaid 1,2% inimestest töötavad esmasektoris, seega on inimkapitalist võib-olla puudu. Kuna on palju erinevaid tingimusi, siis on ka palju erinevaid talusid. USA keskosas on levinud ekstensiivsed teraviljatalud, riigi kirdeosas ka rantsod, kaguosas toimub intensiivne taimekasvatus.
annaabi.ee 
