5 Niiskuskoormus elamutes 5.1 Meetodid Hoonepiirete pika kasutusea üheks eeltingimuseks on nende probleemideta niiskustehniline toimivus. Sise- ja väliskliima tingimused on ühed olulisimad tegurid, mis mõjutavad hoonepiirete ja tarindite niiskustehnilist käitumist. Elamutes siseõhu niiskust tavaliselt aktiivselt ei reguleerita. Sõltuvalt ruumi kasutusotstarbest võib õhuniiskus kõikuda küllalt suurtes piirides. Siseõhu veeaurusisaldus sõltub niiskustootlusest ruumides (inimese elutegevus, toidu valmistamine, pesemine, taimede kastmine jne), ventilatsiooni toimimisest ja õhuvahetusest ning välisõhu veeaurusisaldusest. Siseõhu veeaurusisaldust statsionaarsetel tingimustel arvutatakse valemiga 5.1: g i e e , g/m3 (5.1) v kus: i siseõhu veeaurusisaldus, g/m3; e välisõhu veeaurusisaldus, g/m3;
pinnatemperatuur on madalam, on suhteline niiskus tarindi pinnal kõrgem. Õhu 115 niisutamine tõstab suhtelise niiskuse taset veelgi ja võib tekkida oht hallituse tekkeks või veeauru kondenseerumiseks. Hoonepiirdeid mõjutab nii suhteline niiskus kui ka absoluutne niiskus: õhu veeauru sisaldus. Õhu absoluutne niiskus määrab veeauru liikumise läbi hoonepiirde. Siseõhu suhteline niiskus sõltub niiskustootlusest ruumides (inimese elutegevus, toidu valmistamine, pesemine, taimede kastmine jne.), ventilatsiooni toimimisest ja õhuvahetusest ning välisõhust. Seoses energiahindade kallinemisega ja sooviga säästa keskkonda pööratakse enam tähelepanu seinte lisasoojustamisele ning säästlikule kütmisele. 20. sajandil ja varem ehitatud puitkorterelamute palkseinte levinuim paksus on ~15 cm, mille soojusjuhtivus on küllalt suur: 0,7 W/(m2·K). Puitseina (nii palkseina kui ka
annaabi.ee 
