Kõikide korterite siseõhu suhtelise niiskuse jaotus välistemperatuuride +5 C ja +15 C korral on toodud Joonis 7.9 paremal. Joonis 7.9 Siseõhu suhtelise niiskuse sõltuvus välistemperatuurist ühes korteris (vasakul) ja kõikides korterites (paremal). Kuigi keskmine suhteline niiskus puitkorterelamutes jääb sisekliima soovituslike piiride sisse (talvel 25…45 % ja suvel 30…70 %), on näha mõõtetulemuste suurt hajuvust mis viitab niiskustootluse, ventilatsiooni ja ruumitemperatuuri suurele varieeruvusele. 143 7.2.3 Sisetemperatuur ja suhteline niiskus talvel 2009.2010. aasta talvel oli sisetemperatuur mõõdetud korterites vahemikus +5 ºC ja +31 ºC ja siseõhu suhteline niiskus oli vahemikus 9 % ja 78 %. Keskmine sisetemperatuur oli +21 ºC (st. hälve 3,1 C) ja erinevate korterite talveperioodi keskmine temperatuur oli vahemikus +13,3 ºC ja +24,8 ºC
Seetõttu arvutatakse niiskuslisa nädala keskmise suurusena. Nädal on elamu kasutuse suhtes väga selge tsükkel: viiele tööpäevale järgneb kaks puhkepäeva ning nädal esindab niiskuskoormust täpsemalt kui näiteks kuu pikkune periood. Kuu keskmiste niiskuslisa suuruste korral sisaldub nendes ka perioode, kui elamut ei ole kasutatud. Kui kasutada niiskuslisa keskmise suuruse arvutusel nädalast lühemat perioodi, siis on niiskustootluse ja hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse dünaamika mõju niiskuslisale liiga suur. Sisekliima ja niiskuskoormuse hindamise erinevuseks on, et kui sisekliima puhul kasutatakse peamiselt keskmisi suurusi, siis niiskuskoormusi hinnatakse teatud tõenäosusega esinevatena. Ehitusfüüsikaliste arvutuste tegemise jaoks on rahvusvaheliselt kokku lepitud 90% tõenäosuse tase (Sanders 1996). See tähendab, et valitud koormuse normatiivsest suurusest on 90%
annaabi.ee 
