niiskust pesu kuivatamisega 0,3kg/h ja toidu valmistamisega 500g/h. Väliskliima andmed on järgmised : Tout=-18, RHout = 80% Milline on sellise korteri niiskussisaldus Vin (g/m3)? ! Vin = Vout + (g/m3 ) !" RHout = 80% /100 = 0,80 (g/m3 ) Vsat = 1,06 Vsat = Tabeli lehelt vaatad temperatuuri Vout = 0,8* 1,06 = 0,848 (g/m3 ) Niiskustoodang = 4 * 100 + 300 + 500 = 1200 g/m3 qv= n * V qv= ventilatsiooni õhuvooluhulk, m3/h (qv=n·V) V= ruumala n = 1 tund 1200 Vin = 0,848 + = 5,42 g/m3 !262,5 Ülesanne nr 5. (15 punkti) 1.Leia ülesandes 2 kirjeldatud seina niiskusreziim. Juhul kui tekib kastepunkt siis
Siseõhu veeaurusisaldus G G statsionaarolukorras: i e , g/m 3 ; muutuvates tingimustes: i e ( 1 e n·t ), g/m 3 q q e välisõhu veeaurusisaldus, g/m3 ni siseõhu veeaurusisaldus, g/m3 G niiskustoodang, g/h qv ventilatsiooni õhuvooluhulk, m3/h (qv=n·V) n õhuvahetuskordsus, 1/h V ruumi kubatuur, m3 t aeg, h Standardi EVS-EN ISO 13788 rakendamisel hoonete projekteerimisel Eestis või Eestis olevate uute ja olemasolevate hoonete soojusliku kvaliteedi hindamisel kasutatakse tabelis NA.4 esitatud temperatuuriindeksi piirsuurusi. Suurema niiskuskoormusega ruumidel (niiskusklassid 4
uuringud näitasid, et EVSEN ISO 13788 standardi niiskuskoormuste jaotus ja graafikud ei sobi meie elamuid iseloomustama. Suurimate erinevustena võib välja tuua (vt. Joonis 7.4 vasaku ja parema joonise võrdlus): niiskuslisa ei ole 0 g/m3 suveperioodil; niiskuslisa sõltuvus välistemperatuurist on erinev. Niiskuskoormus elamutes ei ole aasta jooksul ühtlane. Suurem ventilatsioon (aknatuulutus, ventilatsiooni suurem töökiirus) ja väiksem niiskustoodang (rohkem väliseid toiminguid, pesukuivatus õues jne) vähendavad niiskuslisa suvel. Varasemate uuringute alusel võib niiskuskoormuste hindamiseks kasutada järgmisi suurusi, Tabel 7.6 10 10 Väga suur niisksukoormus: pesulad, ujulad, toiduainetööstus