temperatuur ja niiskus. Temperatuuri alanemisel veeauru erijuhtivus väheneb ja niiskussisalduse suurenemisel auru-erijuhtivus suureneb. 66. Kuidas leitakse piirde aurutakistus? Tuleb arvutada piirdes olevate materjali kihtide aurutakistused, need leitakse, kui kihi paksus jagatakse veeauruerijuhtivusega. Piirde kogu aurutakistus leitakse, kui liidetakse sisepinna ja välispinna aurutakistusele kõikide kihtide takistused. 67. Missugused tulemused saab niiskustehnilistest arvutustest? Mida need näitavad? Saab ruumis oleva veeauru osarõhu, veeauru küllastusrõhud. Need arvutused näitavad, kas piire on niiskustehniliselt toimiv või mitte. Piire loetakse niiskustehniliselt toimivaiks, kui ei looda hallituse tekkeks sobivaid tingimusi, ei teki veeauru kondenseerumist või muid piiret niiskustehniliselt kahjustavaid tingimusi (näiteks materjaliomaduste oluline muutumine vms). 68. Selgita mõisteid:
mõju materjali temperatuur ja niiskus. Temperatuuri alanemisel veeauru erijuhtivus väheneb ja niiskussisalduse suurenemisel auru-erijuhtivus suureneb. 66. Kuidas leitakse piirde aurutakistus? Tuleb arvutada piirdes olevate materjali kihtide aurutakistused, need leitakse, kui kihi paksus jagatakse veeauruerijuhtivusega. Piirde kogu aurutakistus leitakse, kui liidetakse sisepinna ja välispinna aurutakistusele kõikide kihtide takistused. 67. Missugused tulemused saab niiskustehnilistest arvutustest? Mida need näitavad? Saab ruumis oleva veeauru osarõhu, veeauru küllastusrõhud. Need arvutused näitavad, kas piire on niiskustehniliselt toimiv või mitte. Piire loetakse niiskustehniliselt toimivaiks, kui ei looda hallituse tekkeks sobivaid tingimusi, ei teki veeauru kondenseerumist või muid piiret niiskustehniliselt kahjustavaid tingimusi (näiteks materjaliomaduste oluline muutumine vms). 68. Selgita mõisteid:
Valmis kuivmördid omavad palju eeliseid tööplatsil valmissegatud mörtidest: hea töödeldavus, väheste pingetega krohv, lisandite mõjusus, paljude komponentide õige vahekord, intensiivsegamine, kvaliteedi püsivus. 6 2.8 Aluspind Mineraalse fassaadikrohvi kapillaarse imavuse suurust ei määra ainuüksi side- ja täiteaine suhe krohvis, vaid ta sõltub suurel määral aluspinna niiskustehnilistest omadustest ja krohvi töötlusest. Aluspinna veeimavus ei tohi olla liiga väike ega ka liiga suur. Tänu aluspinna suurele veeimavusele tekivad krohvis lisakapillaarid, mis omakorda tõstavad krohvi veeimavust. Seinamaterjali liiga väikese kapillaarjuhtivuse tõttu katkeb mineraalse sideaine kivistumisprotsess. Seetõttu on äärmiselt oluline enne esimese krohvikihi pealekandmist teha vastavalt aluspinna iseloomule põhjalik eeltöötlus. Enamus tehasekrohvid sisaldavad