8. Eesti kliima ehitusfüüsikalisteks arvutusteks, energiaarvutusteks Niiskustehnilised arvutused tuleb teha teatud kriteeriumi alusel valitud koormuste põhjal. Esiteks kandevõime kaotuse kriteerium: koormuse esinemise tõenäosus >95...98%, ehitusfüüsikalistes arvutustes 90%. Keskmise koormuse kriteerium: pool ajast turvaline, poole on koormus ületatud. Pika-ajalise perioodi keskmised temperatuuri ja niiskuse andmed ei sobi niiskustehnilisteks arvutusteks. Parima puudumisel kasutatakse -15°C ja 85%. Baasaasta – koosneb kaheteistkümnest tüüpilises kuust, mis on valitud erinevatelt aastatelt. Energiaarvutuse baasaaste esindab tüüpilist kliimat ja ei ole selle tõttu kasutatav küttevõimsuse vajaduse arvutamisel. Baasaasta sisaldab tüüpilist suveperioodi ja seetõttu peaks sobima jahutusvõimsusele, kui ei esitata kõrgeid nõudmisi. 9. Siseruumide niiskuskoormus, niiskuslisa tasemed elamutes, siseõhu
(Joonis 7.24 vasakul) ja arvutussuurus (90 % kriitilisuse tasemel) (Joonis 7.23 vasakul); kõikide korterite hetkelistest mõõtetulemustest on leitud keskmine (Joonis 7.24 paremal) ja arvutussuurus (90 % kriitilisuse tasemel) (Joonis 7.23 paremal). 149 Joonis 7.23 Uuritud puitkorterelamute. niiskuslisa arvutussuurus. Joonis 7.24 Uuritud puitkorterelamute keskmine niiskuslisa. Niiskuslisa arvutussuurus niiskustehnilisteks arvutusteks esindab niiskuslisa 90% kriitilisuse tasemel (Joonis 7.23). Sisekliimatingimuste hindamiseks ja eriti siis, kui ei tehta pikaajalisi mõõtmisi, tuleb kasutada niiskuslisa keskmisi suurusi (Joonis 7.24). Tihti on vaja teha niiskustehnilisi arvutusi erinevate niiskuskoormuste korral. Et selgitada niiskuslisa käitumist erinevate niiskuskoormuste juures, arvutati niiskuslisa muutus aasta jooksul erinevate välistemperatuuride juures ja leiti trendijoon külmale perioodile ja soojale