Kuivendussüsteemide põhivõrk koosneb peakraavist ja kogujakraavidest. Põhivõrgu ülesandeks on detail- ja piirdevõrgust vee edasijuhtimine suublasse Kuivendusvõrgu piirdevõrgu ülesandeks on kuivendatavale maa-alale väljastpoolt pealevalguva pinna- ja põhjavee äralõikamine ning selle edasijuhtimine põhivõrku või otse suublasse. Piirdevõrgu moodustavad piirdekraavid ja piirdedreenid Kuivendusintensiivsuse all mõistetakse kuivendamisega saavutatud niiskusreiimi vastavuse astet põllumajandusliku või metsamajandusliku tootmise nõuetele. Vajalik kuivendusintensiivsus määratakse, kasutades kuivendusintensiivsuse aluse ja kriteeriumi mõistet. Esimene nendest näitab, mille põhjal on vajalik kuivendusintensiivsus määratud - millise tootmisteguri parandamiseks maad kuivendatakse, näiteks kas taimede (puude) kasvutingimuste või pinnase kandevõime parandamiseks. See ei ole konkreetselt mõõdetav suurus
Küpseva toote pinnal on temperatuur kõrge, just seal algab tärklise lagunemine dekstriinideks ja teisteks ühenditeks, mis koosmõjus valkudega annavadki leivale-saiale ilusa pruunika kooriku, omapärase maitse ning lõhna. Küpsetise pealispinnast on suur hulk vett lendunud, seevastu sisus jagub seda piisavalt. Moodustuv koorik takistab vee aurumist ning kõrgel temperatuuril seovad kliisterdavad tärkliseterad vett. Seetõttu on rikkaliku veesisaldusega pagaritooted tundlikud niiskusreiimi suhtes: hoides leiba-saia kuivas, kaotavad need liigselt vett ning muutuvad tahkeks; säilitades niiskuses lähevad hallitama. 5 Tärklise saadused Tärklisest saab siirupit ja kliistrit. Siirupivalmistajad on võtnud eeskujuks küpsevates puuviljades toimuva: nad lagundavad tärklist vastavate ensüümide abil. Toorainena
paranedes kiiresti jätkata normaalset arenemist. Orashein võib vaba territooriumi kiiresti asustada, kuid konkurentsis tugevamate taimedega jääb neile alla. Orashein on noorelt suhteliselt hea söödaväärtusega, keemiliselt koostiselt on temast saadav hein lähedane timutile. Orasheina risoomid paiknevad valdavalt künnikihi ülemises 10 cm kihis, kergetel muldadel ka sügavamal, ulatudes 1620 cm-ni. Eelistab kergemaid huumuselisi muldi. Normaalse niiskusreiimi juures peavad orasheina risoomid igasugusele külmale vastu. Kui mullas on niiskusepuudus ja risoomid kuivavad, võivad nad madalamatel temperatuuridel kahju saada (Ennvere, 1947). Risoomid talvituvad üks kord ja surevad enne järgmist talve. Nooremad risoomid taluvad talviseid tingimusi paremini kui vanemad. Orashein võrsub kevadel (eelmise aasta risoomid mai teisel poolel ja juuni algul) ja sügissuvel (sama aasta risoomid alates juulist). Risoomide intensiivseks kasvuks vajab
annaabi.ee 
