niiskuslisa näitab, kui palju on siseõhus rohkem niiskust kui välisõhus või kui palju on siseõhu veeauru osarõhk kõrgem välisõhu veeauru osarõhust. Kui hoones on suur niiskustootlus (kasutatakse palju vett, õhuniisutus, tihe asustatus jne.) ja väike õhuvahetus (halb ventilatsioon), on niiskuskoormus e. niiskuslisa suur. Kuna veeauru difusioon on suhteliselt (võrreldes näiteks soojuse liikumisega) aeglane protsess, on hetkelisest niiskuslisast olulisem teatud ajaperioodi keskmine niiskuslisa. Seetõttu arvutatakse niiskuslisa nädala keskmise suurusena. Nädal on elamu kasutuse suhtes väga selge tsükkel: viiele tööpäevale järgneb kaks puhkepäeva ning nädal esindab niiskuskoormust täpsemalt kui näiteks kuu pikkune periood. Kuu keskmiste niiskuslisa suuruste korral sisaldub nendes ka perioode, kui elamut ei ole kasutatud. Kui kasutada niiskuslisa keskmise suuruse
on 40-60 protsenti. Need piirsuurused viitavad selgelt liiga kõrgele suhtelisele niiskusele. Suhteline niiskus piirdetarindi pinnal on sügisest kuni kevadeni kõrgem tulenevalt madalast temperatuurist. Kui siseõhu suhteline niiskus talvel püsib pidevalt 5070 % juures, on tõenäoline märkimisväärse hallituskahjustuse tekkimine. Joonis 9.11 Siseõhu hallitusseente sisalduse sõltuvus niiskuslisast (vasakul) ja suhtelisest niiskusest (paremal) (andmetest on eemaldatud suurima hallitusseene eoste üldarvuga korter. Lisaks keskkonnatingimustele mõjutavad hallituse kasvu ka üksikutele seentele sobivad piirkonnad ning neid ei ole puitkorterelamutes palju: aknad ja aknapaled; külmade ruumidega piirnevate pesuruumide seinad; halvasti paigaldatud dušikabiinide ümbrus.