i e e , g/m3 (5.1) v kus: i siseõhu veeaurusisaldus, g/m3; e välisõhu veeaurusisaldus, g/m3; g niiskustootlus siseruumis, g/h; v ventilatsiooni õhuvooluhulk, m3/h; niiskuslisa, g/m3. Siseruumide niiskuskoormust iseloomustab sise- ja välisõhu veeauru osarõhkude või õhu veeaurusisalduste erinevus. Seda suurust nimetatakse niiskuslisaks Δ, g/m3 ja arvutatakse valemiga 5.2: i e , g/m3 (5.2) Niiskuslisa on ka potentsiaaliks välispiirde kaudu toimuvale veeauru difusioonile. Sise- ja välisõhu veeaururõhkude või veeaurusisalduste erinevus e. niiskuslisa näitab, kui palju on siseõhus rohkem niiskust kui välisõhus või kui palju on siseõhu veeauru osarõhk kõrgem välisõhu veeauru osarõhust
Peamiselt seetõttu on siseruumide suhteline niiskus talvel madalam kui suvel. Suhteline niiskus sõltub temperatuurist: sama veeauru sisaldusega õhu suhteline niiskus on soojemas keskkonnas madalam ja jahedamas keskkonnas kõrgem. Kuna suhteline niiskus sõltub temperatuurist, ei saa selle alusel veel öelda, kas ruumides on suur või väike niiskuskoormus. Siseruumide niiskuskoormust näitab sise- ja välisõhu veeaurusisalduste või veeauru osarõhkude erinevus. Seda suurust nimetatakse niiskuslisaks , g/m3 (EVSEN 13788): 136 i e , g/m3 (7.1) kus: i siseõhu veeaurusisaldus, g/m3; e välisõhu veeaurusisaldus, g/m3; Kui hoones on suur niiskustootlus (kasutatakse palju vett, õhu niisutus, tihe asustatus jne.) ja väike õhuvahetus (halb ventilatsioon), on niiskuskoormus e. niiskuslisa suur.