Kui ajaperiood on lühem (näiteks 1 päev või tund), siis maksimaalne niiskuslisa on suurem, ja kui ajaperiood on pikem (näiteks 1 kuu), siis maksimaalne niiskuslisa on väiksem. Niiskuse muutus tarindites ei ole sama kiire, kui temperatuuri muutus. Seetõttu on tunni ja päeva maksimaalsuuruste kasutamine põhjendamatu. Samas on kuu periood liiga pikk, kuna niiskuskahjustused võivad tekkida juba lühema perioodi jooksul. Niiskuslisa on kasutatud eluruumide niiskuskoormuste hindamisel ka standardis EVSEN ISO 13788 (vt. Joonis 7.4 vasakul) ja varasemates uuringutes: Kalamees 2006, Vinha jt. 2005 (vt. Joonis 7.4 paremal). Varem Eestis ja Soomes elamutes läbiviidud uuringud näitasid, et EVSEN ISO 13788 standardi niiskuskoormuste jaotus ja graafikud ei sobi meie elamuid iseloomustama. Suurimate erinevustena võib välja tuua (vt. Joonis 7.4 vasaku ja parema joonise võrdlus): niiskuslisa ei ole 0 g/m3 suveperioodil;
5.1-l toodud niiskuslisa ja välisõhutemperatuuri vahelist sõltuvust. Kuna suvel on intensiivsem ventilatsioon (rohkem avatud aknaid, mehaaniline ventilatsioon suuremal kiirusel (ruumide jahutuseks)) ja väiksem niiskustootlus (rohkem väliseid tegevusi, pesukuivatus õues jne) on suvel niiskuslisa väiksem. Siseõhu suhteline niiskus ei ole sobiv niiskuskoormuse hindamiseks, kuna see sõltub lisaks siseõhu niiskuskoormuste komponentidele ka sisetemperatuurist ja välisõhu suhtelisest niiskusest. 61 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 3 8 8
annaabi.ee 
