valgustugevuseni kasvab, kuid fotosüntees enam ei kiirene. Liiga tugev valgus võib osutuda taimele kahjulikult, mis läheb klorofülli. Kaitsekohastumus tekkinud vaid mõnele taimele, punane pigment on kaitseks tugeva valguse eest. 3. süsihappegaasi hulk- hulk on piiratud, 0,3% süsihappegaasi õhus on norm, kuid taime jaoks on sellest vähe, seetõttu oleneb pimefaasist palju, üheks lähteaineks pimefaasi jaoks 4.niiskus- takistavaks on liiga vähene mulla ja õhu ja liiga suur mulla niiskushulk(aurumist mõjutab) vähene: 1. lähteainet vähe,vajab vett 2. kui saab vett vähe paneb taim oma õhulõhed kinni ja siis ei saa ta süsihappegaasi(seega pimefaasi ei toimu) liigne: kui vett on liiga palju õhulõhe ümber, siis sulgrakud tursuvad ja õhulõhed lähevad ise kinni-> taim hakkab mädanema
soojast pinnaveest. [18] Samuti mõjuvad mõlemad ENSO nähtused ilmastikule. Enamik kliimaanomaaliatest, mis on seotud El Niño’ga, on vastupidised La Niña ajal. Üldjuhul enamus ENSO mõjust avaldub piirkondadele, mille kliima sõltub troopilisest Vaiksest ookeanist, kuid on ilmselge, et nii La Niña kui ka El Niño põhjustavad kliimaanommaliaid üle kogu maailma. [14] Kuna El Niño ajal liigub soe vesi itta, tõusevad suurenenud soojus- ja niiskushulk atmosfääri, muutes ilmastikuolusid naaberpiirkondades, mis omakorda võivad levida, mõjutades veel teiste piirkondade ilmastikuolusid üle terve maailma. Näiteks hästi intensiivne El Niño suurendab üle Vaikse ookeani lääneosa jugavoolu ja nihutab itta, mis toob kaasa tugevad lumetormid Californias ja lõuna USA’s, millega omakorda kaasnevad üleujutused ja maalihked. Teisest küljest El Niño võib põhjustada ka tõsist põudu Austraalias, Indoneesias ja mõnedes Aasia lõuna osades
Niiskuse aurustumisel puidust, muutub see tihedamaks ja kergemaks. Lülipuidu kaal võrreldes maltspuiduga muutub vähe, seega maltspuidul aga palju. Puidu niiskuse määramine kaalumismeetodil: Materjalist saetakse välja proovikeha, mis kaalutakse. Seejärel proovikeha kuivatatakse laboratoorsel teel vaakumis absoluutselt kuiva olekuni ja kaalutakse taas. Saadud andmetega saab valemi järgi arvutada puidu niiskuse. Niiske puidu kaal Kuiva Niiskushulk · puidu kaal = 100% Kuiva puidu kaaal 2.Saematerjal jaguneb: Poolpalk- pooleks saetud palk. Veerandpalk- poolpalgi poolitamisel saadud palk. Pruss- ühe- (servamata külgedega) või kahekordse (servatud külgedega) läbimiga saadud materjal, mille ristlõige üle 100 mm. Peenpruss- kahekordse läbimiga saadud materjal, mille ristlõige alla 100 mm ja paksus ei ületa kahekordset laiust.
annaabi.ee 
