Niiskus materjalis läheb keema ja tekib rõhugradient, mis on peamiseks mõjuteguriks niiskuse eemaldamisel. Kuna niiskus liigub materjalist välja peamiselt rõhugradiendi mõjul, siis on niiskusgradient väike ja ka sisepinged väikesed. Pinged on väiksemad ka materjali suurema plastsuse tõttu kõrgemal temperatuuril. Kõrgtemperatuurse kuivatuse probleemideks on vaigu väljasulamine, materjali tumenemine ja mõningane
.90% suhtes. Hõredalt laotud virnas saab puit õhkkuivaks (16...20%) mõne aastaga. Kunstliku kuivatamisega saab kuiva puidu (6...8%) mõne päevaga. Puidu kuivatamise levinud moodused ja seosed makro- ja mikrostruktuuridega Kõrgtemperatuurne kuivatus Niiskus materjalis läheb keema ja tekib rõhugradient, mis on peamiseks mõjuteguriks niiskuse eemaldamisel. Kuna niiskus liigub materjalist välja peamiselt rõhugradiendi mõjul, siis on niiskusgradient väike ja ka sisepinged väikesed. Pinged on väiksemad ka materjali suurema plastsuse tõttu kõrgemal temperatuuril. Kõrgtemperatuurse kuivatuse probleemideks on vaigu väljasulamine, materjali tumenemine ja mõningane tugevuse langus.[2] Pidevkuivatus Pidevkuivatite kasutamine on otstarbekas ainult suuremahuliste ühetüübilise materjali kuivatamisel transportniiskuseni. Pidevkuivati kujutab endast pikka tunnelitaolist kambrit,
Ordinatsioon selgitab koosluste ökoloogilisi omadusi, eeldades, et neid peegeldab liigiline kooseis. Niidutüpoloogia aluseks on võetud metsatüpoloogia skeem, sest Eestis on niidud reeglina inimtekkelised. Arendatud Kalju Porgi ja Heljo Kralli poolt. Sootüpoloogia soopaigad, soopaigased ja soostikud. Soo kasvukohad. Metsatüpoloogia kaasaegse versiooni arendaja Erich Lõhmus. Keskkonnatingimused (mulla pH, niiskusgradient, üldistatud pinnase viljakus) määravad metsa kasvukohatüübid, kus domineeriv puuliik määrab ära metsatüübi (kooslusetüübi). 35. Selgitage ökosüsteemi muutuste ajaskaalat · Lühiajalised muutused valdavalt 1 aasta lõikes, ööpäevased, dekaadsed muutused · Eriaastased muutused nt 10 aastane periood. Fluktuatsioonid, pöörduvad muutused · Suktsessiooniline ajaskaala 10 kuni sajad aastad. Toimuvad suktsessioonilised muutused
1) Taksoniline struktuur liigiline koosseis ja selle varieeruvus 2) Taksonoomiline mitmekesisus koosluses olevate liikide arv: uuritakse millised jõud määravad selle, mis liigid koos elavad 3) Horisontaalne struktuur (2 mõõdet) sisemine heterogeensus ja mis jõud seda põhjustavad 4) Vertikaalne struktuur (3 mõõdet) taimkatte rinded (Vihmametsades pole rindeid.) 5) Struktuuri muutumine ja koosluste vaheldumine KK-a gradientidel kuiv -> märg : niiskusgradient 6) Koosluste suktsessioon koosluste suunatud mittesesoonsed ajalised muutused, mille jooksul taimkate ise muudab KK-tingimusi ja valmistab ette pinda uute liikide tulekuks 25. Organitsistlik (Clements) versus individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias, koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon; Paradigma - üldiselt omaksvõetud baasteadmiste hulk, mille üle ei vaielda. Ajalooliselt on taimekoosluste ökoloogias võidelnud:
annaabi.ee 
