lammisetetest. · Lössikõrbed saavad tavaliselt rohkem niiskust, kuna lähedal asuvad mäestikud püüavad sademed kinni. Seepärast on kevadeti lössikõrbetes üsna lopsakas taimestik . · Tüüpilised lössikõrbed (Atacama, Gobi) asuvad mägede naabruses Liivakõrbed http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-27-3.htm/ Liivakõrbed Kõige levinum ja elusolendeile kõige soodsam kõrbetüüp Niiskusevarud on tunduvalt suuremad kui savi ja soolakõrbetes. Sademeid on siin erakordselt vähe. Liivakõrbes on rikkam taimestik kui teistes kõrbetes ja selles suhtes polegi päris õige teda kõrbeks nimetada. Liivakõrbed Liivakõrbes nõrgub sademetevesi sügavale ja nii moodustub põhjavee varu Tuule tegevuse tõttu esineb rohesti luiteid Liivakõrbe tähtsamad eluvormid on kõvalehised põõsastaimed, näiteks liivaakaatsia, lehitud
4. SADEMETE VÄHESUS ( KESKMINE 50- 175 MM/A ; ABSOLUUTNE MIINIMUM 10-15 MM/ A) JA EBAKORRAPÄRASUS. 5. SUUR AURUMINE JA VÄIKE ÕHUNIISKUS 6. SAGELI PUHUB TUGEV TUUL VÕI ON TUULETU Kõrbetaimestik Kõige levinum ja elusolendeile kõige soodsam kõrbetüüp on liivakõrb. Kõige teravamaks momendiks tema veevarustus, sellest sõltub taimestiku iseloom, eriti selle ehitus ja aastaajalised muutused. Sellest küljest on liivakõrb kõige soodsam, kuna niiskusevarud on selles tunduvalt suuremad kui savi- ja soolakõrbetes. Liival on tähelepanuväärne võime imeda endasse atmosfääri niiskust ja veeldada seda. Seda soodustab suur temperatuuride vahe. Tavaliselt asub liiva niiskem kiht eri aastaaegadel eri sügavusel: kevadel asub ta otse maapinnal, suvel nihkub sügavamale või kuivab hoopiski. Peale selle pindmise niiske kihi on vee teine, püsivam kiht, mis asub tunduvalt sügavamal, 1 kuni 2 meetrit maapinnast
annaabi.ee 
