looduskaitse biogeograafias. Looduskaitse biogeograafia kaks lähenemist: esindatus ja "kuum punkt". Maa keskkond bioloogilise mitmekesisuse määratlejana. Bioomid. Bioomide seos temperatuuri ja sademetega. Biomassi ja produktsiooni jaotus eri bioomides. Päikese energia muutus laiuskraaditi. Tuulte muster (Hadley tsirkulatsiooniringid). Coriolise efekt. Hoovused. Sademete muster, seos ookeaniga ja mäestikega. Kõrguse jahutav efekt. Kõrgusvööndilisus. Kliima varieeruvus. Mulla niiskusetingimused, evapotranspiratsioon. Mulla tekke peamised protsessid. Veekeskkonna ulatus ning jaotumine. Mageveekeskkond: kihistumine, toitained. Ookeani soolsuse ja temperatuuri varieerumine. Biogeograafia simulatsioon (BGSIMweb). Simulatsiooni põhimõtted, protsessid ja nähtused, mida saab uurida. BIOOMID Polaarpiirkonnad. Piirid Arktikas. Mõisted: igikelts, polügonaalsood, palsad, aapasood, pingod, termokarst, solifluktsioon. Alavööndite iseloomustus Arktikas (jäävöönd,
Põhikliimavöötmete (ekvatoriaal-, troopika-, paras- ja polaarvööde) õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta jooksul muutumatuks. · Mere-maismaa kontrast: jahe õhk seob vähe niiskust, soe õhk seob palju niiskust. · Merelises kliimas on õhutemperatuuride ööpäeva- ja ka aastaamplituudid väikesed, pilvisus suur, rohkesti on sademeid. · Mandrilises ehk kontinentaalses kliimas on temperatuurivahed suured, pilvisus väike, sademeid vähe. Mulla niiskusetingimused, evapotranspiratsioon. Mulla niiskuse määrab ära sademete ja evaporatsiooni vahe. Mulla niiskus on suurim parasvöötmes. Mulla tekke peamised protsessid. · Leetumine esineb parasvöötmes, subarktikas ja mägedes. Seal, kus on jahe ja palju vihma. Taimede kasv võib olla küll hea ja huumus akumuleerub, aga jaheduse tõttu on mikroobide töö häiritud ning tekivad orgaanilised happed, mis uhutakse veega allapoole. Tekib happeline muld, esineb peamiselt
annaabi.ee 
